Varjutus 22 Kohting

256 28 4
                                    

Ok. Ma loodan et see sobib... pomisesin peegli ees end üle vaadates. Olin jalga pannud mustad kitsad teksad, peale puusadeni musta ja hõbedase pluusi, jalga beežid kontsaga saapad ja beeži tooni nahktagi. Juuksed olin tõmmanud krunni ning juuksenõelaga kinni pannud. Silmi raamisid kerged silmapliiatsiga tehtud tumedamad jooned ning huuled olid värvitud kergelt punakamaks. Viimasel momendil meenus mulle telefon tasku toppida. Äkki nagu Maxile kohane, sammus ta mu tuppa sisse.

OOoooooo....mu suur õde läheb välja või mis? huilgas Max lapselikult laia naeratusega.

Jah ning ära uuri rohkem. vastasin närviliselt peegli ees jalutades.

Ma usun et keegi ei imesta, kui te agent Bartoniga kauemaks ära jääte. üritas ta mind rohkem närvi ajada.

Vaiki. Ja kohe. Või ma......viskan su alukates juhtruumi. viskasin ebaõnnestunud ähvarduse.

Ära seda küll tee. Gosh. See poleks tore. tõstis ta käed alla andmise märgiks üles.

Olgu, ma peaks minema hakkama. Kuidas ma välja näen? küsisin koheselt. Max manas näole mõtliku pilgu nagu tegu oleks karmi otsusega mida öelda.

Kui ausalt teada tahad, siis täna võib juhtuda, et sa oled nagu kärbsepaber. Äkki ma peaks su Bartoniga kätt pidi teineteise külge siduma, siis ei tiri mõni võõras sind enda seltskonda. vastas ta taas lustliku naeratusega.

Suudsid jälle i-le täpi panna. Ära pahandusi tee, ma lähen. ütlesin ta laubale musi tehes, jättes sinna huulepulga jälje.

Ew....tuleb see jama maha ka? hakkas ta käega jälge maha nühkima. Pigem vaadake teie et pahandust ei tee. Ma ei taha nii noorelt onuks saada. viskas ta jälle ühe ärritava fraasi. Lõin teda padjaga ning sikutasin teda kätt pidi ukse poole. 

Välja või ma esitan sulle väljakutse võitluses. ütlesin teda edasi tõmmates, avades ukse ning lükates ta välja.

Sa oled nii julm. Igatahes....edu. ütles ta käsi taskutesse toppides ja eemale lonkides. Sulgesin ukse ja läksin vannituppa. Värvisin veel ära ripšmed ja ohkasin. 

Mul on jama olla või see on närvidest?.....Oota...mida!? Närvidest?!? Tõesti Alex.......Sa.oled.hale. Sa tapad inimesi ja oled nüüd närviline ühe mehe pärast??.......hot one... muigasin oma mõtete peale ja naeratasin oma peegelpildile. Võpatasin koputuse peale ja kõndisin vannitoast välja, lükates ukse jalaga kinni. Avasin toa ukse ja mind tervitas imeilus veripunane roos.

Valmis minema? küsis roosi hoidva käe omanik.

Alati valmis. vastasin roosi enda kätte võttes ja seda nuusutades. Tulen kohe tagasi. lisasin ust lahti jättes ja roosi vannituppa viies, pannes lille ühte veega topsi. Naasesin oma toa uksele, vaadates üle mind oodanud mehe riietuse. Jalas musta tooni teksad, saapad, valge särk ja nahktagi.

Sa näed vapustav välja. ütles Clint mind silmitsedes, näol mänglemas naeratus.

Ma pean sul silma peal hoidma, et keegi sind minu seltskonnast minema ei vii. vastasin koheselt, tõmmates toa ukse kinni ja põimisin oma käe mehe käsivarre ümber.

Loodame, et seda ei juhtu. 

*

 Peale paari tundi kohvikus viibimist, jalutasime Clintiga pikka aega sihitult mööda tänavaid. Väljas oli juba pime ja õhk muutus jahedamaks. Kelge külmavärin jooksis üle mu selja, pannes mind äkitselt värisema.

Tule siia. ütles Clint mind enda vastu tõmmates, asetades käe ümber mu piha.

Tänan. ütlesin oma kätt tema ümber sirutades. Külma tunne kadus ning asendus soojaga. 

Mul tekkis üks mõte, kuhu minna võiks. ütles ta mulle otsa vaadates. Noogutasin nõusolekuks.

Ma lähen üks kõik kuhu vaid soovid. vastasin otse edasi vaadates.

Mõnikümmend minutit hiljem istusime kõrvuti ühe kõrghoone katuse serval, vaadates allpool tänavatel toimuvat. Vaade oli imeilus. 

Tead, ühe meister palgamõrvari kohta suudad sa mind ikkagi üllatada. ütlesin kerge naeratusega, pugedes võimalikult vastu Clinti. 

Hea teada.vaatas ta taas mulle silma. 

Siis tea ka seda, et ma olen sinusse kiindunud. lisasin kerge naeratusega. Ning minu kiindumust on tavaliselt raske saada. muutus mu ilme tõsisemaks ja pöörasin pilgu linnale.

Kas kunagi oli seda kergem saavutada? küsis ta samuti kaugusesse vaadates.

Jah. Piisavalt lihtne, et ma sain kahel korral kõrvetada. vastasin ausalt, tundes samas kuidas valu mu hinge taas närima hakkas.

Loodame et seda rohkem ei juhtu.  lausus ta vaiksemalt.

Kui kaua sa oled mõelnud minu välja kutsumisele? esitasin äkilise küsimuse.

Arvatavasti juba siis kui ma sind esimest korda nägin. Kui ma oleksin teada saanud, et sa oled toodud vaenlaste seast ülekuulamisele, oleksin ma peagi aidanud sul põgeneda. Õnneks olid sa juba meie poolel. sain pika vastuse, mis mind itsitama pani.

Kuna ma tegelesin võidusõiduga, nägin päris tihti kena välimusega mehi ning ma ei mõista praegugi, miks ma pikemalt mõtlema jäin kui sind märkasin. Arvatavasti su julgus mind äkki suudlusega rünnata? laususin väikese plika komber laialt naeratades.

See tuli jah ootamatult aga mõjus. muigasin ta vastuse peale ja uuesti tungis külmavärin üle mu selja. 

Tule. Lähme sisse ära. Külmud veel ära. ütles Clint püsti tõustes, tõmmates mind endaga kaasa. 

Ma aimasin, et sa poleks niisama seda hoonet valinud, kui su oma pesa siin poleks. ütlesin end taas tema külge liimides.

Kaval tüdruk. ütles ta mind äkki õlale tõstes. Ta hoidis mind nii tükk aega, samal ajal edasi kõndides.

Kas ma peaksin karjuma? küsisin tõsise häälega.

Kui soovid. vastas ta lõbustatud naeru turtsatusega.

Mul pole siin midagi viga. Vaade on väga hea. vastasin vaikse itsitamisega. Ta tõstis mu tagasi oma jalgadele. Märkasin lahtist ust minu ees ning vaatasin Clintile otsa.

Daamidel on eesõigus. ütles ta käega avatud ukse poole viibates.

See on konksuga arvamus. laususin kerge muigega ja läksin uksest sisse. Tuled lülitusid sisse ning uks sulgus. Tõmbasin juukseid koos hoidva juuksenõela juustest välja, lastes oma pikkadel juustel vabalt mu seljale langeda.

On sul siin palju naabreid? küsisin end ümber pöörates.

Ei ole liiga palju ega ka liiga vähe. lausus ta minu ees seistes, asetades käed aeglaselt mu puusadele. Liibusin tema vastu.

Nad peavad täna minu siin viibimise ära kannatama. sosistasin õrnalt õela naeratusega. 

Nõustun. sosistas ta vastu ning surus oma huuled minu omadele.

 Pühh läks sellele kes kenasti küsimustele on vastanud ja kommenteerinud

VarjutusWhere stories live. Discover now