Varjutus

Varjutus 51 Äkiline otsus

Vaatasin alla tühjusesse, mis õhus lendava baasi all valitses. Kuulsin metallseid samme lähenemas. Pöörasin oma veidi ebakindla pilgu metallist ülikonnas Tony poole.

Ma pole kindel kas tahan peaees alla hüpata. laususin tagasi alla vaadates.

Sa võid jalad ees ka hüpata. Pealegi sa ei kukuks surnuks, arvesta sellega. ütles ta vastu, seistes minu kõrvale.

Kurat võtaks, ma ei...ei julge. pomisesin vaikselt. Ootamatult oli pind mu jalge alt kadunud ning kukkusin maapinna suunas. Äkiline ehmatus lõi hinge kinni ning paaniline soov oma nahka päästa pani tiivad justkui ise tööle. Hirm kadus tuttava lennu tundega.

Mida sa edasi teed? küsis Tony äkki minu all lennates.

Korraks koju ning siis Venemaale. vastasin koheselt, üritades Tonyga sama tempot hoida. Need tiivad võimaldavad isegi kiiremini edasi liikuda. lisasin kerge muigega. Aitäh, aga ma vahetan suunda. Näeme ehk veel kunagi. ütlesin Tonyt seljale patsutades. Ma polnud eriti kindel, kas ta seda läbi metallist korpuse tundis, aga sel polnud ka tähtsust. Kallutasin end järsult vasakule, vahetades suunda. Pöörasin end suunaga alla, sirutades tiivad sirgelt taha, vähendades õhutakistust. Maapind saabus aina ligemale ning hirmutaval kiiresti. Pöörasin end sujuvalt kõhuga maapinna suunas, lastes hool aeglustuda ning alles siis lendasin mõisa. Mul oli kavas sealt veel mõned asjad kaasa pakkida ja alles siis riigist lahkuda. Ma polnud eriti kindel kas saan Maxilt oma otsuse kohta kas: a) korraliku sõnalise valangu b) poolehoiu ja toetuse c) lunimise, et ma ta asjasse segaksin ja kaasa võtaksin. Ma oleksin isegi eelistanud varianti a, sest variant b oleks viinud variandini c. Paras nõiaring. Sisenesin mõisa garaaži kaudu, jättes tiivad sinna koos kaasa võetud relvastusega. Sörkisin ülemisele korrusele, hiilisin edasi oma tuppa.Käisin kiiresti pesemas, vahetasin riided musta tooni riietuse vastu ning haarasin voodi alt seljakoti. Hakates garderoobist kaasa pakkima vaja minevaid vahetusriideid, ilmus Max minu tuppa. Ta ei öelnud tükk aega midagi, justkui arutledes kas on hea mõte mu tegevust katkestada.

Kus ta asub? otsustas ta ikkagi küsida.

Venemaal. Viimaste andmete põhjal Moskva lähistel. vastasin mõningaid asju juba kotti toppides.

Kas sa lähed üksi? esitas ta uue küsimuse. Noogutasin ta vastuse peale, pannes oma rahakoti koos isikutunnistusega samuti kotti.

Kes sellest veel teavad et sa lähed?

Mina, Stark, Fury arvatavasti kahtlustab, et ma ei oota tema luba ära. Romanoff arvatavasti ka teab, kuigi ma pole otse midagi öelnud. vastasin koti lukku kinni tõmmates.

Ning Barton ei tea midagi? küsis Max kulmu kergitades, vaadates mulle süüdistava pilguga otsa.

Ma ei taha et ta muretseks.....aga küllap saab ta sellest väga varsti teada või siis teabki juba. Mida vähem ta sellest teab, seda parem. vastasin kulmu kortsutades.

Kas sulle ei tundu, et sa teed talle sellega liiga? Ta pöörab ära, kui teada saab mis toimub. küsitles Max edasi. Tõstsin koti omale selga, viibates Maxi endaga kaasa ning läksin toast välja.

Ma ei tea isegi mis mul arus on. Ehk on see hirm, et võin oma isa uuesti kaotada. Ehk on see lihtsalt mu mõistuse jaoks uus rännak mida ette võtta. Ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea! jäin keset koridori seisma, pöörates end poisi suunas.

Sina otsustad. Mul pole su elu üle sõnaõigust.  ütles ta löödud ilmega. Kuulsin kuidas välisuks vaikselt avanes ja kostusid sammud. Pool sörkides jõudsin trepini, silmitsedes Kameeleoni.

Mida sina siin teed? küsisin veidi õela tooniga hääles.

Kuulsin, mis sul kavas on. Ma tahan aidata. lausus ta vastuseks. Märkasin ta seljas tumehalli seljakotti. Küllap oli ta ettevalmistus teinud.

Miks sa mind aidata tahad? küsisin trepist alla sammudes.Ta ristas käed rinnal, saates mulle enesekindlust täis pilgu.

Sina päästsid minu õe, keda ma armastan siin maailmas kõige rohkem. Nüüd on minu kord aidata sul päästa keegi, kes on sulle olulise tähtsusega. vastas ta. Jäin tema ette seisma, ristates samuti rinnal käed.

Kuna sul on niivõrd mõjuv põhjus siis oled kaasatus. Aga kui sa tekitad jama, keeran sul kaela kahe korra ning ma ei tee nalja. laususin pool sosistades. Ta noogutas kerge naeratusega. Minu järel tuli ta alumisele korrusele, kuhu järgnes ka Max.

Kuidas plaan välja näeb? küsis Max meie järel autodeni kõndides.

Ei tea täpselt. Pealegi on parem kui ma sulle ei räägi. vastasin laua juurde minnes, võtes sahtlist pastaka ja paberi. Ma kriban ühe asja kiiresti üles. Sa Max võid meie külalisele seni autosid tutvustada. laususin pilku korraks mõlema poole saates asudes siis kirjutama. Peale 15 minutit mõtlemist ja kirjutamist voltisin paberi kokku ning kinnitasin otsast väikese teibitükiga.

Max, see anna edasi Clintile. Ürita sa ainult lugeda, mida ma üles kirjutasin. ütlesin selga sirgu ajades ja kokku volditud paberit Maxile ulatades.

Selge. Ma ei riski sinu närvi ajamisega. Mida ma teistele ütlen, kui sinu kohta küsitakse? uuris poiss edasi.

Ma arvan et võid rääkida tõtt. Ütle ainult et läksin missioonile ning sina ei tea rohkemat. vastasin punase Chevrolet Camaro poole minnes.

Nagu sa oleksid mulle rääkinud mis sul kavas on. pomises Max veidi pahase tooniga. Avasin auto pagasiluugi, visates seljakoti sinna sisse, selle järele baasist kaasa võetud relvastuse kott ning pilk jäi pidama tiibadel. Kas peaks need ka kaasa võtma? Lõpuks otsustasin need maha jätta, kuna lennujaamas oleks läinud lugu imelikuks. Kameeleon vaatas tiibu tohutu uudishimulise pilguga, aga ei küsinud absoluutselt midagi. Istusime peagi autosse ja alustasime teed lennujaama poole.

Sa vene keelt oskad? küsisin sõidu ajal, et vaikust veidikeseks kõrvaldada.

Ma oskan öelda tere, aitäh, headaega, raske, mõned ebaviisakad sõnad ja ehk veel mingid sõnad. Ja sina? küsis ta vastu.

Ma elasin kogu lapsepõlve Venemaal, see on mu sünnikodu. vastasin päikseprille silmade ette pannes.

Kas see on tõsi, et venelased on väga alkoholi lembesed? küsis ta kerge muigega.

Teiste kohta ma kindlalt midagi ütlema ei hakka, aga mina viinapudel kaisus ei sündinud. vastasin kiirust suurendades.

Uus osa ikka tuli. Polnud ekskursiooni kõrvalt midagi teha. Koju jõudes kobisin kohe maama ning põõnasin nagu kott kohe mitu tundi. Siis uimerdasin ka väga kaua kuniks ostetud hapud kummikommid mu meeled üles äratasid. Fuuhh..nüüdelu lõpuni vist hapude asjade suhtes isu täis.

Mida arvate, kas Kameeleon jääb kindlalt Alexi poolele või vahetab äkki reeturi kombel pooli?

Kuidas reageerib Clint kogu toimuva suhtes? Kas ta suudab jääda rahulikuks?

Mida oli Alex kirja kirjutanud?

Küsimusi jätsin see kord kohe palju. Mind huvitab, mida teie mõtlete.