Tagasi maa peal olles oli kuulda ringi sagivate kohalike töötajate jooksusamme. Meieni jõudsid ainult 4.
Püsige paigal laususin enda kaaskonnale, võttes siis valvesalga nugadega maha. Käe viipega andsin märku, et mu kaaskond mulle järgneks, samas kui ma nuge tagasi vööle panin. Liikusime edasi arvatava väljapääsu poole. Tajusin halba, pöörates end siis koheselt päästetute poole.
Kes võidelda oskavad, võivad aidata. Teised üritagu hoiduda kõrvale, kuna mina enam kaitsta ei jõua. laususin mureliku häälega. Nägin mõningaid enesekindlamaid noogutusi. Me olime hetk hiljem piiramisrõngas musta riietunud jõmmide keskel. Ma ei teadnud kumb oli halvem, kas see et nad olid relvastatud või see et neid oli palju....liiga palju. Üks mu päästetutest otsustas esimesena rünnata, pannes mind abitusse olukorda. Teised asusid tegutsema tema järel. Vaatasin hetke hullumeelse julgusega võitlema asunud tsiviilisikuid ja olin hämmingus. Asusin isegi võitlema, üritades tsiviilisikutel samas silma peal hoida, et keegi viga ei saaks. Suurem osa oli eemale jooksnud.
Visake relvad maha ja tõstke käed üles! kostus äkki mulle tuttava isiku hääl. Kõik jäid paigale, märgates S.H.I.E.L.D.i agentide kampa, nende ees agent Coulson isiklikult. Naeratasin talle tänulikult ning tsiviilisikud tõmbusid mulle ligemale.
Kõik on korras lausun neile läbi vaikse hingeldamise. Märkan, et ühel mehel on õlg verine, teisel kulmu kohal kriimustus ja üle jäänud on lihtsalt sinikad saanud. Samas kui omad tegelevad ründajatega, jääb Coulson minu ette seisma.
On teiega kõik korras? küsis ta kätt hetkeks mu õlale asetades.
Täiesti korras. Sain ainult sinikad. vastan tsiviilisikute järel hoonest väljuma hakates, tundes alahuulel midagi kipitamas. Nii mõnedki piiluvad üle õla minu poole, suunates siis pilgu kohe tagasi ettepoole. Jäin väljas seisma, kui märkasin Clinti ühe agendiga rääkimas. Ta pööras oma pilgu korraks minu poole, jättes teise agendiga rääkimise pooleli. Veidi hiljem olin tema käte vahel vangis.
Oled ikka elus. ohkas ta kergendunult, asetades mõlemad käed mu põskedele, pilk kinnitunud mu alahuulele. Ja lõhkise huulega. lisas ta kerge muigega. Kuulen kiirabi autode sireene, kortsutades selle peale kulmu.
Nüüd ma siis tean, et agendid jõuavad palju varem kohale kui kiirabi. kergitan mõtte peale kulmu. Vaatan Clintile kutsika silmadega otsa, põimides käed tema käsivarre ümber.
Kas me võiks kohe koju ära minna? küsisisin rohkem tema vastu pugedes.
Kõigepealt baasi ja siis koju. vastas ta pöidlaga üle mu alahuule tõmmates. Aga enne veel lase see ära puhastada. lisas ta mind kiirabi auto poole lükates.
Mulle ei meeldi, kui võhivõõrad mind tohterdavad. Mida varem baasi jõuame, seda parem. puiklesin vastu ja kõndisin kiirabiautodest eemale, kus olid mõned kannatada saanud kaas võitlejad.
Olgu. Tegeleme tohterdamisega siis baasis. andis ta alla.
Baasi jõudes, lootsin isegi saada Fury käest korraliku loengu korralduste eiramisekohta, aga seda ei tulnud. Tundus isegi, et ta oli sündmuste kulgemisega rahul. Kuna agentidega koos oli baasi tulnud ka Kameeleon ja tema õde, pidin tegema selgitustööd, kes nad olid. Kuna ma ise eriti midagi öelda ei osanud, lasti Kameeleonil endal rääkida. Ta oli just saanud 20, elanud paar aastat põgenikuna, kuna oli politsei huviorbiidis, pärines lastekodust, tema vanemad on veel elus, aga ei taha nendega tegemist teha tüdruku kriminaalse tausta tõttu. Palju muid segaseid asjaolusid ning kokkuvõttes arvasin, et temast võib saada SHIELDile kasulik isik, kui teda veidi koolitada. Peale pikka vestlust saime mõlemad Clintiga loa koju minna. Jõudes maapeale, jäin auto sõidu ajal kiiresti magama.
Ärkasin üles siis, kui tundsin Clinti mind autost välja tõstmas. Olin piisavalt unine ja laiskvorst et mitte ise jalgu alla võtta. Korraks silmanurgast piiludes märkasin, et sain ööbimis võimaluse Clinti hubases ,,pesas". Kuna mul polnudki kavas ikka jalgu alla võtta, lasin Clintil end süles kanda kuni tema korteri ukseni. Alles siis vaevusin püsti seisma.
Oli tore mind treppidest üles tassida? küsisin kerge naeratusega.
Jah. vastas ta lühidalt, urgitsedes võtmega ukse lukuaugus. Kõndisin ise omal jalal uksest sisse ning otse elutoa diivanile pikali, laiutades nii kuidas oskasin.
Kuule väike meritäht, kuna sa baasis ka end tohterdada ei lasknud siis minu eest sa ikka ära ei pääse. ütles ta mu jalga õrnalt patsutades, kadudes hetkeks eemale ja naases esmaabi kotiga.
Kas uks on lukus? küsin ühe silmaga mehe suunas piiludes.
Jah. Sealt sul põgenemisteed ei ole. vastas ta kerge muigega, avades esmaabi koti, võttes sealt vatitupsu ja puhastusvahendi.
Oh jama...aga aken? küsin veel juurde.
Kinni ja ma ei usu et sa oma jalgu ka murda tahad. ütles ta mind käest õrnalt sikutades. Ajasin end tema sülle istuma, silmad kissis. Tunnen ebamugavat õrna kipitust, kui puhastusvahend asub väikeses haavas olevat mustust hävitama.Veidi aja pärast on veidi verine vatitups koos esmaabikotiga laual ning me mõlemad ainult vaatame teineteise silmadesse.
Tahaks sind tänutäheks suudelda, aga kardan et haava läheb uus mustus. lausun kerge naeratusega.
Siis puhastan uuesti, või sa ei talu isegi seda pisikest kipitust? õrritas ta mind kohe vastu.
Sul on iga asja jaoks vastus. lausun pool sosinal, naaldudes aeglaselt ligemale.
Mitte päris iga asja jaoks. vastas ta enne, kui meie huuled kokku liibusid. Tundsin ta sõrme otsi mu kaelalt allapoole libisemas kuniks need jõudsid mu riietuse lukuni, tõmmates seda aeglaselt lahti kuni lõpuni välja. Kui homme on meil vaba päev, peame hakkama mõtlema abiellumise kuupäevale. ütles ta suudlust katkestades, vaadates mulle silma.
Sa armastad mind vist ikka jube palju, või mis? küsin rõõmsa naeratusega.
Kohutavalt palju. sosistas ta mulle kõrva.
Boše moi, mul said osade tagavarad otsa ning tuleb hakata tegema uusi. Hakkan jälle oma kolleegi peale lootma, ehk on temal häid ideid.AGA Kui teil, kallitel lugejatel, on ka mõni hea mõte mida saaks siin käiku lasta, saatke need ideed mulle posti. Kommentaaridesse pole mõtet neid mõtteid panna.
See osa tuli ehk lühike...jälle...aga loodan et uue osa teen pikema. Küsimust mul omal ei ole, mida teilt küsida.
P.S. Edukat koolipingi nühkimist.
YOU ARE READING
Varjutus
FanfictionKogu lugu käib peategelase Alexandra pilgu läbi, kes on elus läbi elanud rohkem kui keegi oskaks aimata. Tema ainsaks pereks on Max, kelle ta väga noorena halva elu küüsist päästis ja enda hoole alla võttis. Mis juhtub, kui kokku panna üpriski kange...