Vihkan Sind [Luke Hemmings]

6

Seisin jällegi Luke ukse ees ning tõmbasin sügavalt hinge, enne kui koputasin.

"Mis on?" kostus väsinud hääl poisi toast.

Köhatasin.

"Mina jälle," laususin.

"Mina ära," oigas Luke. Ma kujutasin väga hästi ette, kuidas ta silmi pööritab.

"Meeleldi, aga Liz palus mul sinuga rääkida."

Minu üllatuseks avas Luke enda toa ukse ja lasi mu sisse.

Võtsin istet ta voodiäärel ning ta viskas end sinna lamavasse asendisse ja jätkas videomängu mängimist, mind ignoreerides.

"Ära arva, et see on okei, et sa siin praegu oled," lausus kutt äkki.

"Ei arvagi, ma lihtsalt ei taha Lizi kurvastada."

"Ah mu ema ikka oskab," pomises ta.

"Ta hoolib sinust," vaidlesin talle vastu.

"Ma olen suur inimene," Luke ei vaadanud mulle siiani otsa, kogu ta tähelepanu oli ekraanil tema ees.

"Aga emad jäävad emadeks."

"Siiski, ma ei ole enam laps!" ärritus kutt ja vaatas paariks millisekundiks minu poole.

"Käitud küll nagu üks," turtsatasin.

"Tõmba minema siit," ta nõksatas peaga ukse poole.

"Meeleldi," laususin ning astusin ukse poole.

"Ma ei tea, kes on su eeskuju, aga su ema see küll pole," ütlesin talle enne toast väljumist ja ukse kinni tõmbamist.

Luke viskas midagi ukse vastu ja hetke pärast lukustas selle.

Läksin trepist alla, elutuppa, kus Liz mind ootas.

"Noh?" päris ta.

"Minust ei olnud seekord abi," ütlesin talle.

"Okei, aga aitäh üritamast," tänas ta ning saatis mu ukseni.

--

Järgmisel päeval ei suhelnud Luke minuga üldse ja kui ta mulle midagi ütles, oli see kas solvang või käsk ta teelt eest minna.

Ja nii terve nädal.

"Ma loodan, et kõik on minu kirja kätte saanud, et me lähme järgmisel nädalal looduskaitsealale ja peatume seal kämpingutes. Samuti saate te seal sooritatud ülesannete eest hinde," rääkis meie bioloogia õpetaja.

Enamus klassi noogutas. Teine enamus ei teinud lihtsalt õpetajast välja.

"Ma koostasin juba paarid ning loetlen need ette," teatas ta.

"Jenny ja Lisbeth," alustas õpetaja.

Ta luges veel kolm paari ette, kui ma kuulsin Hayley nime.

"Hayley ja Keithy."

"Pekki," pomisesime Hayley'ga samal ajal.

"Ja viimane paar," lausus õpetaja lõpuks, "Arleen ja Luke."

Oigasin ahastusest ja lasin peal vastu lauda kukkuda. Olin väga kindel, et see oli meie klassijuhataja ja psühholoogi õel trikk.

"Need paarid on lõplikud ja ma ei ole nõus neid muutma, seega te lihtsalt peate meeskonna töö toimima saama."

See tund venis nagu tatt. Peamiselt, sest õpetaja aina jahus sellest väljasõidust

"Ma pean täna peole saama," ütlesin Hayley peale seda tundi, mis oli meil ühtlasi ka viimane.