Ashton
Istusime jällegi Michaeli ja Calumiga minu juures teleka ees ning ootasime Arleeni saabumist.
Luke ignoreeris meid täielikult ja me isegi ei üritanud temaga uuesti suhtlema hakata. Kui tahtis jobu olla, siis palju õnne talle.
"Ma ei saa aru, kuidas Luke nii idioot on," ohkas Calum lõhkudes vaikuse.
"Ego lõi pähe," turtsatas Michael.
"Ei imestaks," muigasin nende jutule kaasa.
"Hei!" hüüdis Arleeni hääl esikust.
"Hei!" hüüdsime talle vastu ja jäime tüdruku elutuppa saabumist ootama.
"Arleen, mängime FIFAt," palus Michael Arleeni poole pulti ulatades.
"Okei," nõustus tüdruk ning istus Michaeli kõrvale diivanile.
Terve see aeg kui nad mängisid istus Calum telefonis ning mina vaatasin nüristunult nende mängu.
"Teeme veel ühe," pakkus Michael kui nad esimese mängu lõpetasid.
"Ei," keelasin, mul oli tapvalt igav.
"Mis teeme siis?" Arleen asetas puldi lauale ning toetas selja vastu diivanit.
-
Paari tunni pärast olime kõik parajalt vintis.
Kuigi üritasin Arleeni jookidest eemale hoida see mul ei õnnestunud.
Michael ja Calum jõid juba ammu enne, kui ma nendega sõbraks sain. Nende alkiholitaluvuse pärast ma ei muretsenud, aga ma ei tahtnud, et Arleen end päris kooma jooks.
Tüdruk tundus suhteliselt purjus, sest enda jalgadel seismine valmistas talle mõningaid raskusi.
"Arleen, sa ei peaks enam jooma," laususin kui ta järjekordse pudeli järgi kummarduma hakkas.
"Sa oled mu ema või, Ash," naeris Arleen.
"Ei, aga see on halb mõte."
"See on minu elu," nähvas Arleen mulle vastu.
"Just, aga ma ei lase sul seda perse keerata," napsasin pudeli tüdruku käest, mille peale ta virisema hakkas.
"Ära ole peopidur, Ash," virises Michael.
"Miks ma üldse lasin teil jooma hakata," pööritasin silmi ning asusin laua pealt pudeleid kokku korjama.
"Ei, Ashtoonnn," venitas Calum, tema silmad peaaegu kinni vajunud. See oli vaid aja küsimus, millal ta magama kukub.
Viisin kogu ülejäänud alkoholi kööki, tegamata välja poiste ja Arleeni virisemisest. Jätsin endale välja ühe õlle, kuna polnud siiani peaaegu midagi joonud.
"Ash, see on ebaaus," virises Michael, kui ma diivanile istusin ja õllepurgi avasin.
"Ei ole," õigustasin.
"Anna lonksu," palus Arleen.
"Ei," keeldusin.
"Miks?"
"Sa oled niigi purjus."
"Ei ole. Ma ikka veel mäletan Luke'i," lausus tüdruk.
"Mis mõttes?" ajasin ennast diivani peal rohkem sirgu.
"Ta ikka mu peas," kurtis tüdruk.
"Miks?" uurisin.
"Ta on fucking jobu! Ta tunnistas, et ma meeldin talle ja siis järgmisel päeval näen ma teda Arianaga!"
"Millal ta seda ütles?" muutusin veelgi uudishimulikumaks.
"Ma ei mäleta, aga ta oli väga purjus."
Seda oled ka sina.
"Ja miks see sind kurvastab?" ei saanud ma hästi pihta.
"Oled sa peast natuke pähkel või?" kurjustas Michael.
"Sest ta meeldib mulle ka!" hüüdis Arleen tegemata välja kuti märkusest ning hakkas vaikselt nuuksuma.
"Kõik on korras," Michael võttis tüdrukul ümbert kinni ning kallistas teda.
Arleen ei puigelnud vastu ja ronis kutile rohkem kaissu.
Luke on debiilik.
See sai tänaseks juba päris mitmekordselt kinnitatud.
Calum oli ilmselt magama jäänud, sest ta lamas liikumatult ristseliti diivanil ning nohises vaikselt.
"Michael?" küsisin vaikselt.
"Mhm," vastas ta pead Arleeni õlalt tõstes.
"Ta magab?"
Kutt noogutas.
"Magate diivanil?"
"Okei."
"Head ööd siis, ma lähen ka magama," laususin ja tõsusin diivanilt.
"Head ööd," vastas Michael.
--
Äekasin kolistamise ja vandumise peale, mis alt korruselt kostus.
Kuigi olin kindel, et see on kõigest pohmellis Calum, kes diivanilt alla kukkus, läksin ikkagi seda väidet kontrollima.
"Kuradi Ashton, ma ütlesin sulle juba eelmine kord, et sa selle laua diivanist eemale tõstaksid," sõimas Calum nähes mind trepist alla tulemas.
"Tere hommikust sullegi," muigasin.
"Tere jah," pomises kutt vastuseks, "too peavalutabletti," lisas ta valjema häälega.
"Kohe mu kõrgeausus," narrisin Calumit ning hakkasin köögi poole minema.
"Mida ma rääkisin?"
Olin valmid köögiust avama, kui kuulsin Arleeni häält.
"Igasugust asja," kostus ruumist ka Michaeli hääl.
Teadsin, et see ei ole viisakas, kuid jäin ikkagi ukse taha nende juttu pealt kuulama.
"Mida ma ütlesin? Palun ütle, et ma ei teinud midagi lolli!"
"Sa rääkisid kuidas sa Luke vihkad."
Mida kuradit Michael ajab?
"Ja siis sa ütlesid, et tegelikult meeldin mina sulle."
MIDA KURADIT MICHAEL TEEB?!
"Päriselt?"
"Jah."
"Michael!" minu mõõt sai täis.
Astusin kööki sisse, võtsin kutil särgikraest kinni ning tirisin ta toast välja.
"Mida on Ash?"
"Mis paska sa talle räägid?" läksin kohe asja kallale.
"Midagi ei räägi," seda oli näha kuidas ta närviliseks muutus.
Michael oli väga hea valetaja, kuid minule jäi ta alati vahele.
"Ma kuulsin."
Michael ohkas.
"Sa minust palun aru. Arleen meeldib mulle ja Luke ei vääri teda. Luke teeb talle ainult haiget. Ma ei teeks kunagi nii!" õigustas kutt ennast.
"Need asjad ei käi nii, Michael!"
"Kuidas siis?!"
"Igatahes mitte nii, et räägid talle mingit täielikku paska, et talle ennast meeldima saada!"
"Mida kuradit ma siis tegema pean?!" tõstis Michael häält.
"Ta hakkab sind vihkama, kui see vale välja tuleb!"
"See ei tule! Jäta mu elu rahule!" karjus kutt minu peale ja trampis kööki.
YOU ARE READING
Vihkan Sind [Luke Hemmings]
FanfictionVihkamine ei tähenda surma soovimist. Vihkamine on mitte meeldimise kõige rängem vorm. Copyright somebody08 ©2017