Vihkan Sind [Luke Hemmings]

41

Arleen

Mida kuradit Luke arvas? Et ta on mingi fucking raudmees, et ta ei saa surma?

Sajakümnega ja turvavööta pole just targeim mõte sõita. Kuid tundub, et Luke arvates oli see hea idee.

Ma olin tema peale väga vihane. Ta oleks võinud fucking surma saada.

Kuna kutt polnud kõrvaltistmelt mulle midagi vastu öelnud, vaatasin punase tule taga peatudes tema poole.

Luke nuttis.

Pisarad mis tema silmist voolasid helkisid valguse käes.

Ma ei olnud ju temaga liiga karm?

Ohkasin sügavalt.

"Mis juhtus?" pärisin. Teadsin, et midagi oli valesti. Tegelikult ma ei teadnud, aga ma tundsin, et kõik pole korras.

"Ariana magas Jackiga," lausus Luke väriseval häälel ning puhkes peale seda nutma.

Ja nutmise all ma ei mõtle nuuksumist. Luke ulgus täiel häälel nutta.

Ma ei olnud üllatunud, et Ariana nii tegi. Kõik ütlesid Luke'le, et Ariana on lits, aga tema ei uskunud. Las nüüd lürbib seda suppi.

Kuid ma ei suutnud oma kahjurõõmust mõnu tunda, kuna olin vaatepildist šokeeritud. Ma olin näinud Luke vaid ühe korra nutmas ja see oli ka vaikne nuuksumine, kuid see oli midagi palju hullemat.

"Luke, rahune," üritasin teda vaikima saada. Tema hüsteeriline nutmine hirmutas mind.

"Miks ta teeb mulle nii?" ütles Luke oma nutmise vahele ja tõmbas oma jalad istmele jäädes nende ümbert kinni hoidma.

Tavaliselt oleksin tema peale pahane olnud, et ta rikub autoistmed ära, kuid ma olin hoopis Luke pärast mures.

"Palun rahune," mu pilk vilksas teelt Luke'le ja siis tagasi teele. Kuskil posti otsas ma küll lõpetada ei tahtnud.

"Ta pettis mind jälle," ulgus kutt. See oli ausalt väga hirmutav Luke sellises olukorras näha.

Ma tõesti ei teadnud mida teha, et teda maha rahustada.

"Hinga rahulikult," ütlesin, otsides kohta kus peatuda. Mu peamine tähelepanu oli paanika äärel oleval Luke'l ning ma ei suutnud sõitmisele keskenduda.

"Ma ei saa," poisi hingamine oli kiire ja pinnapealne, mille vahepeal ta ka luksatas, üritades nutmist peatada.

Tõmbasin autoga suvalise bensuka parklasse ning võtsin Luke lõuast kinni sundides teda nii endale otsa vaatama.

"Luke, rahune," vaatasin tema äranutetud punastesse silmadesse, kust ikka veel pisaraid voolas.

"Hinga sisse," juhendasin.

Luke'i hingetõmme oli värisev ning seda katkestas vahepeal järjekordne luksatus.

"Ja välja," rääkisin edasi. Luke järgis mu korraldust rahunedes vaikselt maha.

Kui ta oli oma hingamise normaalseks saanud, lasin ta lõuast lahti.

"Oled okei?" võtsin ta õlgadest kinni ja üritasin temalt mingitki vastust saada.

Luke noogutas.

"Vabandust, ma ei tea mis mul hakkas," vabandas ta oma pead longus hoides.

"Sa ei pea vabandama," laususin.

Käivitasin uuesti auto ning hakkasin parklast välja sõitma.

"Tohin ma küsin midagi?" libisesid need sõnad üle mu huulte enne kui ma mõelda jõudsin.

"Okei," nõustus Luke.

"Miks sa tagasi Ariana juurde läksid peale seda kui ta sind pettis," ma ei tea, kas ma tohin seda mainida, et ta päev enne Arianaga uuesti suhtesse astumist minu ukse taga käis.

"Ma ei tea," ohkas Luke, "ma olin purjus ja siis läksin tema juurde, et ta tagasi paluda ja mulle meeldis tunne, et keegi vajab mind."

Mida?!

Järjekordselt kaotasin kogu oma sallivuse Luke'i vastu.

Et kui mina ei ole nõus temaga käima hakkama, siis jookseb ta kohe Ariana juurde. Ja julgeb sellest veel minule nutma tulla?

Kogu ülejäänud sõidu olin vait. Ma olin jälle Luke' peale pahane.

"Head aega," laususin kui tema maja ees peatusin.

"Mida ma ütlesin?" Luke sai ilmselt aru, et kõik polnud korras.

"Lihtsalt kao," ei vastanud ma ta küsimusele.

"Mida ma valesti tegin?"

Luke tundunudki ennast mu autost välja liigutavat.

"Ma ütlesin, mine ära," kordasin tungivamalt.

"Mis juhtus?" Luke näole hakkas jälle tasapisi see peksa saanud kutsika ilme tekkima.

Tegin ta turvavöö lahti lootes, et ta sellest aru saab ja mu autost minema tõmbab.

Kuid Luke ei liigutanud ennast oma kohalt.

"Mida ma valesti tegin?"

"Kao välja!"

"Mis juhtus?"

"Mine mu autost välja!"

"Mida iganes ma tegin. Ma ei mõelnud nii."

"Vea oma valelik ja debiilne perse mu autost välja!" mu kannatus katkes.

Luke näolt peegeldus puhas šokk ning ta hakkas lõpuks autost väljuma. Nägin jälle neid pisaraid ta silmanurkades, kuid mul polnud tahtmist enam teda lohutada. Ma ei ole kellegi fucking varuvarjant.

Niipea, kui Luke autoukse sulges kihutasin kohalt minema jätte segaduses ja jällegi nutva poisi seljataha.