Arleen
Istusime Hayley'ga juba koolisööklas ja ootasime Luke'i, Mikey't ja Calumit.
"Kas te lähete täna jälle Ashtoni juurde?" lausus Hay äkki.
"Ikka, ma arvan," vastasin, "me oleme iga reede seal olnud."
"Tohin ma ka tulla?" päris tüdruk.
"Miks sa üldse küsid? Ma olen sind viimased paar korda kaasa kutsunud," kortsutasin kulmu.
"Kindel, et poistel midagi selle vastu poleks?" küsis Hayley veelkord.
"Mille vastu?" küsis Calum, kes oli koos teise kahe kutiga meieni jõudnud.
"Et Hay meiega täna liitub," vastasin sõbranna eest.
"Miks meil peaks midagi selle vastu olema?" oli Michael segaduses.
Kehtasin õlgu. Kõik kolm kutti istusid viimaks laua taha, kusjuures Luke pidi kõrvallauast ühe tooli juurde võtma ning vedas selle minu kõrvale.
"Tšau," ütles ta mulle vaikselt.
"Tere sullegi," vastasin muiates ning jätkasin söömisega.
"Mis sa arvad, Arleen?" pöördus Hay äkki minu poole.
"Arvan millest?" küsisin. Olin nende vestluse kõrvust mööda lasknud.
"Kas meie ajaloo õps tuleks lahti lasta?" valgustas mind Mikey.
"Isegi kui tuleks, keegi ei anna talle niikuinii kinga," turtsatasin.
--
"Tere!" Jalutasime viiekesi Ashtoni maja esiuksest sisse, me ei vaevunud isegi koputama.
"Teretulemast koju, jah?" hüüdis Ashton kuskilt kaugemalt majast seest.
"Sa peaksid ust lukus hoidma, ükskõik, kes võib nii sulle koju sisse jalutada," noomis Hayley.
"Ohoo, kes lõpuks oma nägu siia näitab?" Ash ilmus viimaks esikusse ning vaatas muiates mu sõbrannale otsa.
Hay punastas selle peale ning üritas oma roosakat nägu varjata.
"Nonoh, punapeet," sosistasin talle ning üritasin mitte naerma hakata.
"Ole vait!" sisistas Hayley ning lõi mind õrnalt.
"Ära ole nii vägivaldne," virisesin ning hoidsin oma valutavast käsivarrest kinni.
"Kui teil siin kakluseks läheb, siis ma tõmban minema," lausus Luke ning hakkas oma ketsipealu uuesti kinni siduma.
"Mis sa arvad, et ta sa ei suuda kahe tüdruku kätši ära lahendada või?" naeris Calum, kes oli korra pilgu oma telefonilt tõstnud.
"Ma ühe korra olen," vastas Luke selle peale. "Ma sain Arianalt küüntega pikki nägu."
Naersime kõik selle peale ning liikusime siis elutuppa.
"Umm, Ash?" Olime mõnda aega juba diivanil istunud ja mingit filmi vaadanud, kui Michael Ashtonit kõnetas.
"Mis?"
"Umm, ma kutsusin veel kellegi siia, keda ma tahan teile tutvustada. Ega sa pahane pole?" päris Mikey veidi närviliselt.
"Ei ole? Sa oleksid võinud seda muidugi varem öelda, ma oleks rohkem muffineid küpsetanud," ütles Ash.
"Oota, sa küpsetasid muffineid?" Calum tõstis järjekordselt oma pilgu telefonilt ning kargas diivanilt püsti.
"Jah?" oli Ashton segaduses.
Selle peale tormasid Luke ja Calum mõlemad ummisjalu kööki.
"Sa küpsetasid muffineid?" naersin.
YOU ARE READING
Vihkan Sind [Luke Hemmings]
FanfictionVihkamine ei tähenda surma soovimist. Vihkamine on mitte meeldimise kõige rängem vorm. Copyright somebody08 ©2017