Vihkan Sind [Luke Hemmings]

25

Avasin silmad ning vaatasin enda kohal asuvat valget lage.

Kus ma olen?

Mis juhtus?

"Väga hea, sa ärkasid," kuulsin kooli medõe häält.

"Mida ma siin teen?" küsisin, olles äärmiselt segaduses.

"Sa minestasid."

Mulle hakkas midagi meenuma.

"Ma annan siis Luke'le ka teada, et sa ärkasid," ütles naine rohkem omaette.

"Miks?" pärisin.

"Tema tõi su siia," selgitas ta enne ruumist välja astumist.

Kortsutasin kulmu.

Mid-?

Mu mõte jäi lõpetamata, sest uksest tormas sisse Luke.

"On sinuga kõik korras?" jooksis kutt minu kõrvale.

"Eee... jah?" ma olin väga segaduses Luke' sellisest käitumisest.

"Johhaidi, ma ehmatasin," kirsiks tordil minu segadusele, ta kallistas mind.

Ma ei teadnud kuidas reageerida, kuid Luke ei tundunudki minust lahti laskvat.

"Mida sa teed?" küsisin kulmu kortsutades.

Luke tardus korra ning lasi seejärel minust lahti. Tema köhatas nind kuti kõrvad ja põsed olid armsalt punakad.

Armsalt?! Arleen, mis sul viga on??

"Sorry, see lihtsalt hirmutas, et keegi meie klassist kokku kukkus," Luke sügas närviliselt oma kukalt ja vaatas ruumis ringi, minu pilku vältides.

Vaatasin tema poole kergitatud kulmuga, kuid Luke ei püüdnud seda pilku. Ta ei vaadanud kordagi minu poole.

"Ma lähen tagasi tundi," lausus Luke äkki, purustades juba väga piinlikuks muutuva vaikuse ning astus koheselt ka kabinetist välja.

Hetke pärast ilmus ruumi uuesti medõde, kes andis teada, et ma võin, kui ennast hästi tunnen tagasi tundi minna, või, kui ma ennast nii hästi ei tunne, koju minna.

Ma ei ole loll, niiet muidugi ma veidi luiskasin ning sain loa koju minna.

"Medõde käskis mul koju minna," laususin klassi astudes ning oma kohale suudnudes, sest keegi hea inimene oli mu asjad sinna viinud.

"Kas sa tahad, et keegi sind saadaks?" muretses õpetaja.

Kükitasin oma laua kõrvale, et koolikotist võtmeid ja telefoni võtta, sest ma ei viitsinud sellega alles maja ees tegeleda.

"Ei ole vaja," keeldusin ja tõusin uuesti püsti.

Tegin seda liigutust liiga äkitselt ning mul hakkas pea ringi käima. Võtsin tasakaalu säilitamiseks lauaäärest kinni.

"On kõik korras?" ehmus õpetaja.

"Jaa, ma lihtsalt liigutasin liiga äkitselt."

"Luke, mine Arleeniga kaasa," otsustas õpetaja.

"Ei ole vaja," kordasin ennast, kuid keegi ei kuulanud mind.

"Ma võin Luke'i asemel minna," pakkus Hayley, teades juba, et see mõte, et Luke mind saadab, mulle ei meeldi.

"Sul on selle teemaga raskusi ja Luke on ainus, kes aru saab, niiet tema läheb," õigustas naine ennast.

Luke tõusis oma kohalt ning pakkis asjad koolikotti, haarates ka minu koti, enne kui ma jõudsin seda teha.