Vihkan Sind [Luke Hemmings]

32

Luke

"Mida ma jälle tegin?" laiutasin käsi, kui Arleen oli vihaselt minema trampinud.

"Kui fucking loll sa oled?" küsis pahane Michael.

"Ma ei saa aru, miks te kõik minu peale vihased olete?"

Mida ma neile teinud olen?

"Jäta oma libu maha, äkki siis saad aru," salvas Michael tegemata välja Ashtoni ja Calumi noomivatest pilkudest.

"Ära kutsu Arianat libuks!" kaitsesin.

Miks kõik teda hooraks peavad? Ta on jumala tore tüdruk.

"Ta on seda Luke," kommenteeris Calum vaikselt.

"Ta ei ole!" vaidlesin valjuhäälselt vastu.

"Võta need roosad prillid endal eest ära ja vaata tõele näkku!" ütles Ashton rahulikult.

"Miks te kõik minu ja Ariana vastu olete?" karjusin, suutmata oma hääletooni kontrollida.

"Sa oled fucking pime või?" karjus Michael vastu ja tõusis diivanilt püsti.

"Mis sul viga on?" tõusin ka ise püsti.

"Mis mul viga on?!" hüüatas Michael, "sul on viga!"

"Türa küll, mida ma tegin?" ei saanud ma ikkagi aru.

"Kas sa tõesti ei saa aru?!"

"Ei saa!"

"Sa fucking valisid Ariana meie üle!" süüdistas Michael.

"Ma olen ju siin, mitte temaga!"

"Kurat küll, Luke--!" Michaeli lause katkestas mu telefonihelin.

Tõstsin nimetissõrme kuttide poole, et nad vait oleksid.

"Hei," tervitasin Arianat.

"Musii, palun tule siia," anus tüdruk.

"Ma ei saa," vaatasin Ashtoni ja Calumi poole, kes Michaeliga tasasel häälel rääkisid.

"Paluuuunn," venitas ta.

"Ma tõesti ei saa," vabandasin.

"Palun, Luuuke," Ariana hääl muutus veelgi nukramaks.

"Okei," nõustusin ohates, "ma olen kahekümne minuti pärast seal."

Olin just telefonikõne lõpetanud, kui Michael mu peale uuesti karjuma hakkas: "Täpselt sellest ma räägingi! Ta läheb jälle selle kuradi litsi juurde!"

"Ariana ei ole lits!" karjusin vihaselt vastu.

Mis õigusega nad minu tüdrukut litsiks sõimavad?!

Michael hakkas midagi ütlema, kuid ma ei kavatsenudki temaga enam vaielda ja hakkasin majast välja tammuma.

"Aga kui ta sind jälle petab, siis ära meie juurde nutma tule!" kuulsin veel kuidas Michael karjus enne, kui ma uksest välja astusin.

Krigistasin hambaid ja võtsin kokku kogu oma tahtejõu, et mitte minna Michaelile mööda vahtimist andma.

Mis Michaelile sisse on läinud?

Mu telefon andis teada, et mulle oli sõnum tulnud.

From: Mike

Sa koduarestis ei pidanud olema??

Teadsin, et ta saatis selle puhtalt kiusu pärast, kuid mu ema oli mul lubanud kuttide juurde minna, kuna tema arvates olin ma nendega liiga vähe suhelnud.

Tegelikult oli asi sellest, et ka mu emale ei meeldinud Ariana.

Jõudsin lõpuks tüdruku ukse taha ning koputasin.

Uks avanes koheselt peale koputamist ning mu vaatevälja ilmus õhukeses öösärgis Ariana.

"Ma ei saanud üksi magada," kaebas tüdruk.

"Oh sind küll," muigasin ja embasin teda.

--

Ärkasin oma telefonihelina peale.

"Musi, su telefon," mõmises Ariana uniselt ja keeras teise külje, et edasi magada.

Haigutasin ning sirutasin käe öökapi peal oleva telefoni järgi.

"Jaah," haigutasin korra veel, kui telefonile vastasin, vaatamata, kes helistab.

"Luke. Kus kohas sa oled?" kuulsin oma ema vihast häält.

Shit.

"Ma- eee- olen Ashtoni juures."

"Ära valeta!"

Mul on sitt majas.

"Ma- ma ei valeta."

Teadsin, et selle väitmine oma mõttetu, sest mu kokutamine andis mu juba välja.

"Lisaks sellele, et ma lihtsalt saan aru, et sa valetad, ma helistasin juba Ashtonile!"

Miks nad mu välja andsid?

"Ma tulen koju," laususin.

"Ja kiiremas korras!" lõpetas mu ema kõne.

"Kes see oli?" küsis Ariana, kes vahepeal oli täielikult üles ärganud.

"Ma pean koju minema," eirasin ta küsimust.

"Palun ei," ta võttis mu randmest kinni, et ma püsti tõusta ei saaks.

"Ma pean. Sorry," suudlesin teda kiirelt ning tõusin tüdruku palumisi ignoreerides püsti ja läksin majast välja, uksel veel head aega hüüdes.

Kartsin tõsiselt oma ema reaktsiooni. Võtsin veel enne uksest sisse astumist hinge.

"Tšau," avasin arglikult ukse.

"Nii poiss, sul on mulle nii mõndagi seletada!" ootas ema mind juba esikus.

"Okei, ma ei olnud Ashtoni juures," tunnistasin.

"Ja kus sa olid?"

Teadsin tegelikult väga hästi, et Michael oli mu emale rääkinud, kus ma olin.

"Ariana juures," tunnistasin.

"Ja mida ma ütlesib enne kui sa Ashtoni juurde läksid?"

"Et ma ei tohi juua?" ma tegelikult ei mäletanud, mida ta oli mulle öelnud.

"Ma ütlesin, et sa oled seal, mitte ei lähe kuskile kondama!" karjus ema mu peale, "milline lauseosa sulle selgusetuks jäi?!"

"Kas ma ei või siis oma tüdruksõbra juures olla?" tõstsin samuti häält.

"Mis tüdruk ta sulle on? Seda on kaugelt näha, et ta sinust tegelikult huvitatud ei ole!"

"Miks te kõik minu ja tema vastu olete?!"

Ema põrnitses mind vihaselt.

"Koduarest, kaks nädalat," ütles ta siis, "ja seekord kannad iga viimsegi kui päeva sellest ära pluss, ma viin sind kooli ja toon ära ka!"

Vaatasin oma emale imestunud näoga otsa.

"Sa ei saa seda teha!" vaidlesin.

"Tahad näha, kuidas saan?" nende sõnadega jalutas ta esikust minema.

Võtsin oma telefoni välja, et vastata äsjatulnud Ariana sõnumile.

"Ahjaa, üks asi veel," mu ema tammus uuesti esikusse ja haaras telefoni mu näppude vahelt, "kaks nädalat ilma selleta ka."