Arleen
"Ulata mulle taignarull palun," pöördusin Luke poole ning üritasin jahu mitte igale poole ajada.
"Mhm, kohe," vastas kutt ning sõi ära järgmise tüki piparkoogitainast.
"Ära söö toorest tainast, Luke," keelasin silmapöörituse saatel.
"Vaata, kes räägib," pilkas kutt. "Sina pistsid pool eelmist pakki nahka."
"See eelmine tainas oli poest ostetud, see, mida sina sööd, on ise tehtud. Tahad salmonelloosi jääda või?" vaidlesin vastu.
"Poetaignast võib ka salmonella saada," ei andnud ka Luke järgi ning sõi veel ühe tüki tainast minu ärritamiseks ära.
Tahtsin talle vastu vaielda, kuid heade argumentide puudumise tõttu jäi see ära, sest kutil oli õigus, tahtsin ma seda või ei. Luke, olles aru saanud, et ta oli mu üle trumbanud, muigas võidurõõmsalt, mille peale ma talle peotäie jahu juustesse viskasin.
Niipalju siis köögi puhtana hoidmisest.
"Arleen!" hüüatas Luke šokeeritud. Teadsin väga hästi, et tema värskelt geeliga üles pandud juustest on jahu välja saamine päris vaevaline. Selle pärast ma seda tegingi.
"Mina," ütlesin rahulikult. Pidin tegelikult palju vaeva nägema, et mitte Luke'i näoilme peale naerma hakata.
"Miks sa tegid seda?" küsis poiss reedetud häälega ning vaatas ikka mulle suurte silmadega otsa.
"Sest sa käitusid jobuna," kehitasin õlgu ning võtsin viimaks ise Luke'i juurest taignarulli.
Kuulsin, kuidas Luke solvumist teeseldes õhku ahmis ning järgmisel hetkel sain ise peotäie jahu kraevahele.
Ohkasin sügavalt: "Väga täiskasvanulik, Luke."
"Sina alustasid!" süüdistas poiss mind vastu. Kuulsin ta häälest, et ta oli siiani üllatunud, et ma ta juuksed nii ära rikkusin.
Ma ei teinud temast aga välja ning läksin kraani juurde. Lasin tassi vett täis ning toetasin end kraanikausi vastu.
Mul oli plaan. Tegin solvunud näo pähe, et Luke'i endale lähemale saada. Kuid ka Luke üritas minu peale pahane olla.
Vahtisime nii paar minutit tõtt, kuni kutt alla andis, mida ma teadsin, et ta teeb. Ta ei kannata, kui me nääkleme ja siis teineteisega ei räägi. Ta kardab, et see võib mingiks suureks tüliks kasvada ja siis me lähme lahku. See oli muidugi armas, et ta niivõrd palju meie suhtest hoolib, aga see käis ka veidi närvidele, kui ta igat väikest erimeelsust lahendada püüdis. Mõnede asjade suhtes ei ole mina nõus kompromisse leidma ega enda vaatenurki muutma.
"Sorry, ma ei tahtnud sind ärritada," vabandas Luke ning tuligi mulle lähemale.
Mis mind samuti häiris, oli, kui ta vabandas, kuigi selleks polnud põhjust. Mina oleksin pidanud vabandama, aga ei kavatsenud seda teha, sest kõik, mis ma talle ütlesin või tegin oli mänguline ning Luke teadis seda ise ka väga hästi.
Siiski jätkasin oma teesklust ning pöörasin pea kõrvale nii, et ma ei vaadanud enam poisile otsa.
"Kamoon, ma tegin ju lihtsalt nalja," üritas Luke mind uuesti rääkima saada ja asetas oma käed minu puusadele.
Vaatasin Luke'ile uuesti otsa ning pidin oma enesekontrolli mitmeid kordi suurendama, et mitte tema mossis huuli suudelda.
"Räägi minuga," ütles kutt kerge vingumisnoodiga hääles ja tõmbas mind endale lähemale.
Ma ei suutnud enam vastu panna ning surusin oma suu Luke'i omale. Ta oli sellest korra üllatunud, kuid suudles mind siis innukalt vastu.
Mulle meenus veetass mu käes ning otsustasin oma plaani ellu viia.
Luke oli end nii meie suudlusesse kaotanud, et ta ei pannud tähele kui ma oma käe koos tassiga ta pea kohale tõstsin.
Ma ei hakanud talle vett aeglaselt pähe niristama, ei, keerasin tassi lihtsalt ta pea kohal teistpidi.
"Arleen!" hüüatas Luke jällegi, nüüd aga valjemalt, ja hüppas minust eemale.
Naersin kõht kõveras Luke'i reaktsiooni ja välimuse üle.
"Kuidas sa võisid?" oli kutt järjekordselt šokeeritud.
Ma ei suutnud talle vastata, mu kõhulihased kiskusid vaikselt krampi ning silmadest pressisid välja pisarad.
Luke ei suutnud oma kohalt liikuda. Ta jälgis mind reedetud pilguga ning ei julgenud oma juukseid puutudagi.
"Ma ei suuda uskuda, et sa midagi sellist tegid," jätkas Luke. "Sa tead, et ma pean mingi kahe tunni pärast emaga linna minema."
Tahtsin talle öelda, et ta võib siin dušši all käia, aga ma ei suutnud ühtegi sõna suust saada.
Luke'il viskas mu irvitamisest üle ning ta ristas rinnal käed, häiritud nägu peas, ja ootas, kuni ma oma naermishoost üle saan.
Üritasin maha rahuneda ja suutsin lõpuks oma hingamise normaalseks saada.
"Sorry, Luke, sorry," vabandasin, kui ta mind ikka peale naermise lõpetamist viltuse pilguga vaatas. "Sa võid siin dušši all käia."
"Kui sa liitud," lisas Luke ning tema näole ilmus kaval muie.
"Täna lähed sa üksi pessu, tainapea." Ma ei suutnud end tagasi hoida.
"Kas sa just-?" Luke'ile oli minu nali muljet avaldanud. "Kui kaua sa seda punchline'i välja mõtlesid?"
"Piisavalt kaua," muigasin. "Mine nüüd pesema, siis ma saan siin rahulikult piparkoogid valmis küpsetada."
"Tahad lahti saada minust, jah," süüdistas Luke mänguliselt.
"Absoluutselt," vastasin sarkastiliselt.
"Mina tahan piparkooke glasuurida," hüüdis kutt, kui ta trepist üles minema hakkas.
"Just nii, kõik glasuurin ise ära," hüüdsin vastu ning kuulsin, kuidas Luke trepil naeris.
***
Järjekorde filler, but what's new. Selline viimane lõpuspurt on selle raamatuga praegu. Praeguse prognoosi järgi, peaksin ma selle raamatuga järgmise nädala reedeks valmis saama, aga nagu alati, ma ei julge midagi lubada. Samuti on tore kirjutada jõuludest, kui väljas on selline 19-20 kraadi sooja ja päike paistab.
Okei, ma tegelikult ei saa aru, kellele ma üldse neid author note kirjutan, sest ma olen täheldanud, et enamik tegelikult neid ei loegi.
Somebody08
YOU ARE READING
Vihkan Sind [Luke Hemmings]
FanfictionVihkamine ei tähenda surma soovimist. Vihkamine on mitte meeldimise kõige rängem vorm. Copyright somebody08 ©2017