Vihkan Sind [Luke Hemmings]

65

Arleen

"Hei, Arleen!" Panin parasjagu oma jopet nagisse, kui järsku ilmus Luke minu kõrvale.

"Tšau, Luke!" vastasin kutile ning hakkasin garderoobist välja minema.

"Eh, Arleen, kuule." Luke jõudis paari kiirema sammuga mulle uuesti järele.

"Kuulen," laususin kella vaadates. Pidin kiirustama, kui tahtsin õigeks ajaks tundi jõuda.

"Mida sa, uh, pärast kooli teed?" Kuti hääl värises kergelt ning ta kratsis närviliselt oma kukalt.

"Eriti mitte midagi ma arvan," vastasin pikemalt mõtlemata.

Ai kurat, homme on ju keemias kontrolltöö...

"Kas sa võib-olla tahaksid minuga kinno tulla?" päris Luke.

Vaatasin talle kergitatud kulmuga otsa, mille peale kutt pilgu maha viskas ja punastas.

"Ma saan aru, kui sa ei taha. Ma lihtsalt mõtlesin, et--" alustas Luke.

Katkestasin teda oma naeruga.

"Muidugi ma tulen sinuga kinno," muigasin.

"Päriselt?" imestas Luke.

"Jah," naersin poisi punaste põskede üle.

"Aga saame siis peale kooli garderoobis kokku?" päris kutt üle.

"Okei," nõustusin. "Aga ma pean nüüd jooksma, kui ma ei taha peale tunde jääda," lisasin muiates ja hakkasin enda klassi poole kõndima.

Ka Luke naeris, hüüdis mulle veel tšau ja hakkas teisele poole kõndima.

"Palun vabandust, et ma tundi hilinesin," ütlesin kohe peale käsitööklassi astumist. Õpetaja saatis minu poole küll veidi häiritud pilgu, kuid lasi mul oma kohale minna.

--

"Noh, kuidas koolipäev ka läks?" tervitasin Luke'i, kui ma teda peale tundi garderoobis mind ootamas nägi.

"Meil on enamus tunde koos, sa tead, kuidas mul läks," muigas poiss.

Mina tema asemel poleks muianud, sest ta sai täna matemaatikas kolm märkust ja teades Lizi, Luke ei pääse sellest puhta nahaga.

"Mida me vaatama lähme?" pärisin, kui koolist välja jalutasime.

"Uusi Kariibi mere piraate," vastas Luke.

"Päriselt?" imestasin.

"Päriselt, päriselt," kinnitas poiss, "sulle meeldivad need filmid?"

"Nalja teed?!" hüüatasin. "Ma armastan "Kariibi mere piraate"!"

"See kukkus küll nüüd hästi välja," naeris Luke. "See uus film ei pidanud nii hea olema, aga ma ei tea, eks näis," arutles poiss.

"Kamoon, kui filmis on Johnny Depp ja Orlando Bloom, siis see ei saa halb olla," vaidlesin.

"Eks me näe," muigas kutt.

Pööritasin vaid silmi. Öelgu ta mis tahab. "Kariibi mere piraadid" ei saa kunagi halb olla.

--

"Oh god, ma olen nii elevil!" Üritasin vaikselt rääkida, et teistele kinos viibijatele mitte väga kahtlast muljet jätta.

"Ma pole kedagi filmi pärast nii elevil näinud," naeris Luke minu kõrvalt.

"Nüüd näed," laususin ja vaatasin ootusärevalt kella. Film pidi vaid kolme minuti pärast hakkama.

"Sa ikka saad aru, et enne filmi on veel mingi kümme minutit reklaame," ütles kutt ja muigas.

"Ära riku mu head tuju," keelasin naljatlevalt ja tõukasin poissi õrnalt õlast.

"Sorry," naeris Luke.

Saalis hakkasid tuled kustuma ning inimesed lõpetasid aega mööda rääkimise. Ja mina pidin elevusest lõhki minema. Oli tahtnud juba nii kaua seda filmi vaatama minna, aga polnud siiani aega leidnud.

Mulle tundus, et olin seal saalist ainuke, kes täielikult filmi süvenes. Kõik teised vaatasid vaikides ekraani, samas kui mina vaheldumisi naersin ja nutsin. Ka Luke oli omas mullis ja vaid silitas õrnalt mu käeselga. Ma ei suutnud aga meenutada, millal Luke minu kätt hoidma hakkas.

Filmi lõppedes nutsin juba lohutamatult. Olin kindel, et teised kinokülastajad vaatasid mind väga kahtlaselt, kuid ma väga ei hoolinud.

"Kõik korras?" muigas Luke minu emotsionaalsuse üle.

"Will tuli tagasi," ulgusin.

"Oh sind küll," pööritas Luke naerdes silmi ja haaras mind kallistusse.

"Ära naera mu üle" keelasin ja üritasin muiata, kuid see ei tulnud nuttes just kõige paremini välja.

"See on ju ainult film," üritas kutt mind lohutada ja silitas minu selga.

"Ole vait ja lase mul nutta," käskisin ise samuti naerma hakates.

Järgmisel hetkel helises Luke'i telefon.

Ta võttis oma käed minu ümbert ära ja otsis tagataskust oma telefoni.

"Oi, raisk," vandus kutt oma telefoniekraani silmitsedes.

Astusin Luke'le lähemale, et näha, mis teda sellist sõnavara kasutama pani. Helistaja nime nähes muigasin tahest-tahtmata.

"Noh, kellelgi terendab silmapiiril üks ilus pikk koduarest," pilkasin poissi, kes närviliselt oma alahuult näris.

"Kui ma üldse ellu jään," pomises Luke, hingas sügavalt sisse ja võttis kõne vastu. "Tšau, ema!"

***

Kvaliteet, my ass...