Vihkan Sind [Luke Hemmings]

33

Arleen

Järgmisel hommikul ilmus Luke kooli pea norgus ning saba jalgade vahel.

Paljud vaatasid tema poole pilkava irvega ja kedagi ei kottinud, et ta oli kooli populaarseim kutt. Üksi oli ta lihtsalt suvaline tüüp. Eriti kui ta üritaski tahaplaanile jääda, mis tal absoluutselt välja ei tulnud.

Nähtavasti oli ta Calumi ja Michaeliga tülli läinud, sest oma kapi juures askeldades ei vaadanud ta kordagi nende poole. Mis sest, et nad põhimõtteliselt tema kõrval seisid.

See oli juba ammu tõestatud fakt, et üksinda siin koolis läbi ei lööda. Ja Luke' peksid ka teised vitsad.

Ta ema oli ta kooli toonud ning Luke kandis oma tavaliste lõhkiste teksade asemel korralikke, vastikult siniseid teksapükse.

Mul polnud temast kahju. Ta oli niikuinii Lizilt mingi karistuse saanud. Vähemalt nii sain ma kuttide jutust aru.

Ta oli mulle haiget teinud ja ma ei mõtle ainult seda, et ta mind lõi ning ma ei kavatsenudki talle kaasa tunda.

Mis sellest, et ma tegelikult tahtsin teda kallistama minna.

Vihkasin ennast sellise tunde pärast.

"Hei!" ehmatasin Hayley järsu ilmumise pärast minu selja taga.

"Jumal hoia, nii ei tohi teha!" ütlesin pöörates ennast tüdruku poole, kes mu võpatamise peale veidi itsitas.

Hakkasime klassi poole jalutama. Kumbki meist ei öelnud midagi, mis oli väga veider.

"Kõik on korras?" uuris Hay, kui me enda kohale istusime ja ma ikka midagi öelnud ei olnud.

"Nope," vastasin ning hammustasin huulde nähes Luke'i ja Arianat käsikäes klassi astumas.

Ariana vist ei tea, et Luke oma emaga kooli tuli.

Tahtsin selle peale muiata, kuid mu suunurgad ei tahtnud ülespoole kaarduda, seetõttu jäi mu näole ikka see mitte midagi ütlev tuim ilme.

"Mis on juhtunud?" teadsin, et ta tõesti muretseb, kuid ma ei tahtnud seda koolis arutada.

Siin on infolekked kiired tekkima ja veel kiiremini levivad kuulujutud, mis on täpselt nagu kalamehejutud. Usud poolt saad ikka kolmveerandiga petta.

"Mis sa õhtul teed?" küsisin tüdrukult vastu.

"Midagi vist," arvas ta.

"Tule minu juurde, korraldame mingi filmiõhtu. Ma ei taha koolis seda arutada," pakkusin välja.

"Okei," nõustus ta ja hetke pärast helises ka tunnikell.

-

Söögivahetud oli just alanud, kui kirjanduse õpetaja minu ja Hay'ga rääkida tahtis.

Ta raiskas oma jutuga pool vahetundi ära ja tal polnud isegi midagi nii tähtsat öelda, sest mina kedagi kirjanduses järgi aitama ei hakka. Veel vähem Arianat. See ei lõppeks eriti hästi.

Kiirustasime kahekesti Hayley'ga sööklasse. Saime oma toidu kätte ning asusime vaba lauda otsima.

Meie tavapärane laud oli ära hõivatud mingite noortemate poolt.

Nad ei mõista ikka seda lauanduse süsteemi...

"Seal on laud vaba," Hay liikus söökla keskele laua poole, kus tavaliselt Luke, Calum ja Michael istusid.

"Me ei saa siia istuda!" protesteerisin.

Sööklas oli välja kujunenud suhteliselt range reegel osade lauadade suhtes.

Eriti kehtis see reegel just selle laua kohta, seetõttu oldi ka see tühjaks jäetud, mis sest, et osade laudade taga istus seetõttu kaks või kolm lisainimest.

"Vahetund saab kohe läbi, nad on ilmselt juba söönud või ei tulegi sööma," proovis tüdruk mind veenda.

Ohkasin, kuid istusin siiski laua taha.

Asusin oma makarone sööma, mis imekombel ei olnudki maitsetud.

"Keda siin on näha?" ehmatasin hääle peale, kes meid kõnetas.

Sain juba ilma vaatamata aru, et see oli Michael.

"Hei Arleen, hei Hayley!" istus laua taha Calum

"Ma võime teise lauda ka istuma minna," pakkusin.

"Te võite siin ka olla. See ei häiri," lubas Michael ning teisedki nõustusid sellega.

"Emm-" proovisin midagi öelda, et vaikus liiga piinlikuks ei läheks, "mis Luke'st lõpuks sai?" pärisin, tahtes tegelikult ka teada, mis enne lahutamatu kamba tülli ajas.

"Jäi sitapeaks?" kehitas Calum õlgu.

Michael turtsatas ja sonkis vihaselt toitu oma taldrikus.

"Mis toimub?"

Kus hundist räägid...

"Siin on kohad täis, näed ise ka," salvas Michael.

"Asendate mind nende kahega," Luke nõksatas peaga minu ja Hay poole.

Nüüd olen ma üks nendest kahest jah?

Ma ei saanud väita, et see ei teinud haiget.

Hay oli olukorrast väga segaduses ja vaatas kordamööda meile kõigile otsa, lootes, et keegi talle midagi seletab.

"Mine istu oma Arianaga," pööritas Calum silmi.

"Ja vot lähengi! Ta ei keera mulle selga nagu teie!" nende sõnadega tammus Luke minema, olles jällegi kuttide peale vihane.

"Jajah, vaatame, mis siis saab, kui ta teada saab, et su ema sind kooli viib," turtsatas Michael vaikselt.

"Mis toimub?" kortsutas Hay kulmu.

"Luke on lihtsalt jobu," ohkas Calum.

"Ta on seda alati olnud," kommenteeris tüdruk alles pärast lasue välja ütlemist sai ta aru, et räägib Luke'i sõpradega.

Arvasin, et nad ütlevad midagi õelat vastu, kuid kutid vaid naersid.

"Mulle meeldib su julgus," muigas Calum.

"Ma vist ei tea kedagi, kes oleks julgenud seda meile otse näkku öelda," naeris Michael.