Vihkan Sind [Luke Hemmings]

52

Michael

Kogu fucking söökla vahtis. Iga viimne kui õpilane vaatas kasvõi silmanurgast minu ja Arleeni poole.

Mul oli veidi piinlik, sest Hay ja Cal naersid meie üle, kuid osalt see ka meeldis mulle.

Mulle meeldis, et kõik nägid, et Arleen on minu. Et ta ei ole vaba.

Ma tundsin Luke kadedatest pilkudest kahjurõõmu.

Ma muidugi ei olnud Arleeniga selle pärast koos, aga kade Luke oli meie suhtele ainult boonuseks.

"Michael lõpeta," pomises Arleen, kui ma ta kaela suudlema hakkasin.

"Mkm," keeldusin ja jätkasin huultega tüdruku kaela hellitamist.

"Kõik vaatavad," sosistas ta edasi ning üritas ennast minust eemale tõmmata.

"Mind ei huvita," pomisesin vastu ta kaela.

"Mikey, päriselt," venitas Arleen, "lõpeta."

Ma ei vastanud talle seekord midagi ning hammustasin õrnalt ta nahka.

Mu kavatsused olid Arleenile väga selged, ma tahtsin talle maasika tekitada. Ma tahtin, et iga viimne kui inimene saaks aru, et ta on minuga.

Ma nautisin ka Luke pahaseid pilke. Ma nautisin, et ta oli kade.

Ise olid loll.

Puudutasin oma keelega veidi Arleeni kaela, mille peale ta õrnalt värises.

Muigasin tema tahtmatu reaktsiooni peale ning jätkasin oma tegevusi.

"Türa küll, lõpetage see amelemine ära, ma üritan siin süüa!" lõpuks katkes Luke kannatus.

"Ei meeldi, ära vaata," vastasin talle muiates otsa vaadates.

"Michael," ähvardas Arleen ning tahtis minu sülest tõusta, kuid ma hoidsin temast tugevamini kinni.

"Mine perse, Michael," salvas Luke ning tõusis laua tagant püsti ja jalutas sööklast välja.

Calum ja Hayley jälgisid seda kõike tummalt, mitte kumbki neist ei kommenteerinud seda olukorda. Ma Hayley kohta rääkida ei oska, aga Calumi puhul on see väga haruldane, kui ta midagi ei kommenteeri.

"Mis sul jälle hakkas, Michael?" ärritus Arleen ja üritas mulle otsa vaadata, kuid see tundus tema jaoks väga ebamugav.

Keerasin teda veidi, et tal oleks mugavam istuda, kuid hoidsin oma käsi ikka ümber tema kindlalt kinni.

Ma ei vastanud talle, vaid suudlesin teda kiirelt huultele.

"Päriselt, Michael, ma ei tee nalja," Arleeni kulm tõmbus kortsu.

"Ma ka mitte," vastasin ja üritasin teda uuesti suudelda.

Arleen keeras oma pea kõrvale nii, et mu huuled maandusid hoopiski ta põsel.

"Mhh, Arleen," pomisesin talle vaikselt kõrva, mulle ei meeldinud, et ta minu peale pahane oli. Mina polnud ju süüdi, et Luke kadedaks muutus.

"Lõpeta!" lausus Arleen. Kui ma enne sain seda käsku ignoreerida, siis nüüd ei olnud sellel enam mõtet. Ta oli minu peale väga pahane.

Võtsin oma käed tema ümbert ära ning lasin tüdrukul püsti tõusta.

Ta tegigi seda ning istus kohale, kus hetk tagasi oli istunud Luke.

"Probleemid paradiisis?" muigas Calum ning ma virutasin jalaga kõvastu vastu tema jalga, mis pühkis muige tema suul.

"Ei pea vägivaldseks muutuma, Michael," oigas ta valust ning hoidis oma jalast kinni.

"Ole vait," sisistasin talle.

Arleen raputas vaevu nähtavalt pead ning tõusis lauast ja jalutas midagi ütlemata sööklast välja.

"Näed, mis sa nüüd tegid," süüdistasin Cali tüdruku lahkumises.

"Milles Calum süüdi on?" imestas Hay, "enda käitumist oled vaadanud?"

Ma ikka ei suuda uskuda, kuidas Hayleys saab nii palju julgust olla. Kõigepealt solvab ta meie kuuldes Luke ja siis tuleb mulle etteheiteid tegema.

"Mida ma valesti tegin?" küsisin vastu.

Hay vaid hingas sügavalt välja ning lahkus samuti meie seltkonnast.

Vaatasin Calumi poole, kes mulle altkulmu otsa vaatas.

"Mida?" laiutasin käsi.

"Päriselt, Michael, kasva suureks," ning ka tema kõndis sööklast välja.

Mis neil kõigil viga on?!

Õnneks ei tõmmanud just juhtunu kellegi tähelepanu ja ma sain suurema draamata samuti sööklast väljuda.