19

2.5K 250 8
                                    

"Luke?" imestasin.

"Jah, Luke," kinnitas mu ema.

"Ta tuleb õhtul siia," lisas isa.

Jäin vanematele tummalt järele vaatama, kui nad esikust kööki läksid.

Ja keegi minu käest ei küsinudki??

Turtsatasin pahaselt ja läksin otsejoones oma tuppa, tõmmates ukse, veidi valjemini kui tavaliselt, kinni.

Nagu mul poleks targemat teha, kui terve õhtu Luke'ga veeta.

Sain kõik ülejäänud asjad just valmis, kui ema mind alt korruselt hüüdis.

Eeldades, et see on Luke, kelle pärast mind alla kutsutakse, lükkasin oma maas vedelevad riideid veidi kokku poole ning osad üldsegi voodi alla.

Küll ma need pärast üles korjan.

Jooksin trepist alla ning mu kahtlused said tõeks. Esikus seisis tõesti Luke.

"Hei!" tervitasin teda, et vanematele head muljet jätta.

"Hei," ütles ta sama tuimalt mulle vastu.

"Luke, kas sa jääd õhtusöögile?" päris ema, enne kui me trepist üles hakkasime minema.

"Ma ei u--"

"Jää ikka," käis ema peale, mitte rahuldudes vastusega 'ei'.

"Olgu," nõustus kutt, ilmselt aimates, et tal pole muud valikut.

Kõndisin Luke ees trepist üles ja enda tuppa. Kutt tõmbas enda järelt ukse kinni.

"Millest sa aru ei saa?" asus ta kohe asja kallale ning tõmbas toa nurgast tooli laua juurde.

Ma ise istusin arvutitoolile ning avasin matemaatikaõpiku.

"Ma ei saa ruutvõrrandist aru," laususin.

"See on juba ammu õpitud teema ju," ohkas ta.

"Ma tean, aga ma ei mäleta."

"Millest sa veel aru ei saa?"

"Lihtsam on küsida, millest ma aru saan," muigasin.

"Kuule päriselt, mul on tergematki teha, kui siin passida," Luke'i hääl ei olnud ärritunud nagu tavaliselt, see oli lihtsalt tõsine ja ilmetu.

"On midagi juhtunud?" uurisin.

Nagu jee ta sulle räägiks ka.

"Ei," vastas ta lühidalt ning haaras mu laualt pastaka ja pliiatsi, "nii et ruutvõrrand," alustas ta seletamist.

--

Tund või kaks hiljem olid mul teemad enam-vähem selged.

"Nii tee need tehted ära ja siis--"

"Sööma!" katkestas Luke lauset mu ema hüüe.

"Kohe, ma lõpetan mata ära!" karjusin vastu.

Luke ohkas ning tõmbas näppudega läbi oma juuste. Ta oli ilmselt lootnud õhtusöögist pääseda.

"Okei, nii, tee need tehted ära ja siis lähme sööma."

Sain Luke'i välja valitud viie tehtega üsna kiiresti valmis.

"Tubli, kõik on õige," lausus kutt, kui ta oli tehted üle kotrollinud.

Ohkasin kergendunult.

--

Luke käis nädalas vähemalt kaks korda minu juures mulle matat seletamas ja tänu temale sain ma ka oma hinded enam-vähem korda.

Me suutsime üksteisega normaalselt läbi saada. Ta ei sõimanud mind, ma ei sõimanud teda. Kõik oli korras.

Vihkan Sind [Luke Hemmings]Where stories live. Discover now