Vihkan Sind [Luke Hemmings]

49

Arleen

Mikey käitus kahtlaselt.

Väga kahtlaselt.

Peale seda, kui ta Ashiga tülli läks (millest on möödas vaid päev), muutus ta väga... Kaitsvaks? Ta ei lasknud mul kuskile üksi minna. Kui Ashton minuga eile tääkida tahtis, tiris Michael mu lihtsalt tema juurest ära. Kuid Mikey ei taha sellest rääkida, ta vaigistab mu iga kord suudlustega.

Ma ei tea, kas ja kui palju mulle selline Mikey meeldib, kuid tundus, et mul polnud selles suhtes eriti suurt sõnaõigust.

Ma leidsin ennast pidevalt ka kahtlemas, kas Michaelile jah ütlemine oli ikka hea mõte. Raputasin tavaliselt selle idee peast. Ilmselt tekkis mul kahtlus ainult selle pärast, et Mikey käitub teistmoodi kui tavaliselt.

"Tšau!"

"Tšau Mikey!" tervitasin kutti läbi telefoni. Ma olin just dušši alt tulnud ning valmis magama minema.

"Kas ma võin sinu juurde tulla?" päris ta.

Kortsutasin kulmu, kuigi Michael seda ei näinud.

"Ma hakkan just magama minema. Kell on palju, homme on kool," vastasin. Michael suutis mind ikka üllatada. Ma ei olnud hetkel ainult kindel, kas mulle need üllatused meeldisid või mitte.

"Palun, ma ei saa magama jääda."

Ohkasin sügavalt ning olin sunnitud alla andma. Ma ei oleks suutnud talle ei öelda.

"Okei, mu vanemad läksid teatrisse, aga nad võivad iga hetk tagasi tulla," teavitasin Michaelit. Etendus peaks viie minuti pärast lõppema ning teatrist koju on vaid viisteist minutit ja kuna liiklust sellise kella ajal pole, võivad nad isegi kümne minutiga koju jõuda.

"Olen juba teel, babe," lausus Mikey ning ma kuulsin taustaks autovõtmete kolinat.

"Okei, näeme," muigasin, kuigi ma polnud oma tunnetes ikkagi väga kindel, meeldis mulle, kui Michael mind babe'ks kutsus.

Panin enda (või noh, Michaeli) särgile lühikesed püksid alla ning tegin akna lahti, kuna teadsin, et mul hakkaks muidu öösel palav.

Järjekordselt helises mu telefon.

"Babe, teed ukse lahti? Õues on külm," kaebles Michael.

Naersin vaikselt ning jooksin juba trepist alla.

"Kohe," ütlesin vaid enne kõne lõpetamist.

Jõudsin alla tuppa ning haarasin jalanõuriiulist majavõtmed ja keerasin ukse lukust lahti.

Niipea kui Michael tuppa astus keerasin ukse uuesti lukku.

"Kuhu sa oma auto jätsid?" pärisin samal ajal, kui Michael oma jalanõusid ära võttis.

Võõras auto meie maja sissesõiduhoovis ärataks mu vanemates veidi kahtlust.

"Veidi eemale," vastas Michael ning surus oma külmad huuled minu omadele.

"Kui palju eemale," naersin, kuna kutt täiesti lõdises külmast.

"Noh, natukene," naeris Mikey samuti ning hoidis mind enda vastas.

"Kogu lugupidamise juures, Michael, sa oled külm," ütlesin ning üritasin ennast temast eemale lükata.

"Ja sa oled soe," ütles ta vastu ning surus oma külma nina vastu mu kaela, mis mu värisema pani.

Naersin veelkord vaikselt tema üle ja lasin Mikeyl end hoida.

Meid panid liigutama autotuled, mis läbi välisukse klaasi paistsid.

"Mu vanemad jõudsid," laususin, eeldades, et Michael minust selle peale lahti laseks.

"Michael," kordasin.

"Mhh?" Ta tõstis pea mu juustest ning vaatas mind uniselt.

"Mu vanemad jõudsid," kordasin ja tirisin teda esikust välja.

See tundus teda veidi üles äratavat ning ta asus minu järel trepist üles kõndima.

"Michael, kas su jalanõud jäid alla?" plahvatas mul samal hetkel, kui me trepist üles jõudsime.

"Jah." Michael oli ilmselgelt liiga unine, et probleemist aru saada.

"Kurat," vandusin ning tormasin tagasi esikusse ning haarasin Michaeli jalanõud.

Sulgesin just tuulekoja ukse, kui mu vanemad ust lukust lahti hakkasid keerama.

Jooksin võimalikult pikkade ja vaiksete sammudega tagasi trepini. Selle ajaga kui ma ära olin, suutis Michael uuesti poole trepi peale kooserdada. Ta oli tõesti väga unine.

"Tule üles," sosistasin temast mööda tormates ning kui ta ennast siiski liiga aeglaselt liigutas haarasin Mikeylt käest ning hakkasin teda trepist üles tirima.

Ta koperdas mitu korda oma enda jalgade otsa ning hetk peale seda, kui me lõpuks minu toa ukse ette jõudsime, avanes ka välisuks.

Lükkasin juba peaaegu magava kuti enda toa uksest sisse ning kappi, sest teadsin, et vähemalt mu ema tuleb mulle head ööd soovima.

"Ole siin ja ole tasa," käskisin sosinal.

"Miks?" oli Mikey segaduses. Ta oli ka ekstreemselt unine. Põhimõtteliselt meenutas kuti käitumine nagu ta oleks natuke täis olnud, kuid teadsin väga hästi, et ta seda polnud.

"Lihtsalt ole tasa, okei. Ma ütlen kui sa võid välja tulla," ütlesin uuesti ning suudlesin teda kiirelt.

"Okei," nõustus Michael ning ma lükkasin kapiukse kinni.

Ronisin kiiresti voodisse teki alla, sest juba oli kuulda, kuidas mu ema trepist üles tuleb.

Kuulsin ema samme oma toa ukse taga ning keerasin ennast nii, et mu ema tunduks nagu ma paneksin telefoni laadima. Noh, tegelikult ma seda ju tegingi.

Ema avas vaikselt mu ukse ning, kui ta nägi, et ma veel ülevalt olin, soovis mulle head ööd.

"Head ööd!" ütlesin vastu ning keerasin seljaga ukse poole.

Täpselt hetk peale seda kui mu ema ukse sulges, Michael aevastas.

Shit!

"Mis see oli?" mu ema tegi minu toa ukse uuesti lahti.

"Ei midagi, mul läks midagi lihtsalt ninna ja see ajas mind aevastama," luiskasin kiirelt.

"Okei, head ööd!" ma ei saanud päris hästi aru, kas ta jäi seda uskuma või mitte, aga vähemalt jättis ta selle kohta pärimise ning sulges uuesti ukse.

Kui kuulsin oma ema samme eemaldumas astusin vaikselt voodist välja ning hiilisin kapi poole.

"Noh, tule kapist välja," ütlesin vaikselt Mikeyle, kuid ta oli liiga unine, et mu huumorist aru saada.

"Sorry, et ma aevastasin," vabandas ta ja suudles mind uniselt.

"Pole midagi," naersin vaikselt ta üle ning talutasin ta voodi juurde, kuhu Michael koheselt pikali viskas.

"Sa teksasid või midagi ei taha ära võtta?" pärisin kergelt punastades.

"Mhm," mõmises ta vaid vastuseks ning hakkas oma särki seljast ära tirima.

Et mitte ennast ebamugavalt tunda, läksin akna juurde, et see tuulutuse peale panna.

Kui ma sellega lõpetanud olin, tõmbasin ka kardinad ette, et kuu keset ööd sisse paistma ei hakkaks.

Keerasin ennast uuesti näoga voodi poole ja nägin Michalit juba teki all. Muigasin selle vaatepildi peale.

"Tule siia," mõmises Mikey uniselt ning laiutas minu poole käsi.

Läksin Michaeli kõrvale pikali ning tirisin poisi pealt endale tekki juurde.

"Hei," mossitas Michael, kui ta enda tekist ilma jäi.

Mikey mässis oma käed ümber minu ja tõmbas mu enda vastu. Ta surus oma näo mu juustesse ja asetas mu kaelale paar unist suudlust, enne kui ta head ööd pomises ja uinus.