Vihkan Sind [Luke Hemmings]

18

"Tuletan teile kõigile meelde, et meil on homme kontrolltöö!" ütles matemaatikaõpetaja veidi enne tunni lõppu.

Oigasin ning virutasin oma õpiku kinni. Ma ei saanud sellest teemast mitte midagi aru.

Koolis oli õnneks kõik minu ja Luke vahel jälle normaalne ehk me ignoreerisime üksteise kohalolu.

"Hay, saad sa mulle seda teemat seletada," palusin sõbrannat, kui olime oma asjad kokku pannud ja klassist väljunud.

"Ma võin üritada," arvas tüdruk, "aga siis kohe peale tunde minu juurde."

Kogu ülejäänud päev läks üllatavalt kiiresti ja peagi istusime Hayley'ga tema toas laua ääres.

"Ma sain vastuse!" rõõmustasin.

"See on vale," ohkas Hay.

Tõmbasin pahaselt järjekordsed valed tehted maha ja viskasin pastaka lauale.

"Ma ei saa aru!" virisesin käsi rinnal ristates.

"Ma ei oska enam seletada ka," andis Hayley samuti alla. Me mõlemad olime nõutud.

"Eks ma saan siis järjekordse kahe," laususin ja virutasin ka õpiku kinni.

Matas oli mul üldsegi hinnetega väga jama seis, peamiselt kolmed ja parandamata kahed, ainult paar nelja ja vist isegi üks viis, mis tuli ka tänu sellele, et ma Hay pealt maha tegin.

Pakkisin asjad kokku, ütlesin Hay'le tšau ning läksin enda koju.

"Hei!" hüüdsin vanematele, kui tuppa astusin.

"Hei!" vastasid nad köögist.

"Kas te saate mulle matat seletada?" palusin.

"Mis teema?" uuris mu isa.

"Mingi ruutvõrrand või mis iganes see oli."

"Ah seda ei oska mina ka," lõi isa käega ja luges ajalehte edasi.

Tänks vanemad.

Võtsin puuviljakorvist õuna ja läksin oma tuppa.

Proovisin tulutult kogu õhtu ja pool ööd seda teemat selgeks saada, kuid, nagu oligi arvata, see ei aidanud.

--

"Sa kohe üldse ei maganud öösel või?" muigas Hayley, kui ma kohutava padjanäoga klassi loivasin ja tema kõrvale istuma potsatasin.

"Ära mõnita, ma üritasin matat õppida," porisesin ja haigutasin.

"Kaua sa magada said?"

"Vähe."

"Kui vähe?"

"Kaks, kõige rohkem kolm, tundi."

"Ma tunnen kaasa sulle."

Hay patsutas mind seljale ning hakkas ajalugu kordama.

"Olge valmis jutustama tulema!" lausus õpetaja, paar hetke enne kella klassi astudes.

Kõik süvenesid kiiresti oma õpikutesse ja üritasid võimalikult palju fakte meelde jätta, samal ajal palvetades, et õpetaja neid vastama ei kutsuks.

"Nii, ja vastama tuleb Carmen," lausus õpetaja.

Asetasin oma pea kätele ning sulgesin silmad, kuna oleksin kuulnud lihtsalt uuesti tervet õpikuteksti. Ma poleks imestanud, kui ta oleks ka kõik komad ja punktid välja lugenud.

Carmeni jutustamine oli lihtsalt tuim monotoonne jutt, mida oli lihtne kõrvust mööda lasta.

"Arleen!" tõstsin pea õpetaja karjumise peale.

Shit, ma olin magama jäänud.

"Jah?" vastasin, proovides võimalikult reibas olla.

"Minu tunnis ei magata!"

"Vabandust," pomisesin ja üritasin haigutust alla suruda.

"Direktori juurde," käskis ta ning osutas uksele.

Tõusin ohke saatel oma kohalt ja jalutasin, läbi haudvaikse klassi, uksest välja.

Koputasin direktori kabineti uksele ning avasin selle, kuid kedagi polnud ruumis.

Hea seegi.

Läksin direktori kabineti juurest sööklasse, kus ma klaasitäe vett ära jõin ja hakkasin aeglaset tagasi klassi poole loivama.

Tegin koolile mitu ringi peale ning astusin tagasi klassi hetk enne kella helisemist. Võtsin kiiresti oma asjad ja lahkusin ruumist, et mitte õpetajaga enam kokku puutuda.

"Oled valmis järjekordseks kolmeks?" muigas Hayley.

"Alati valmis," muigasin korra vastu ja me läksime matemaatika klassi.

Tunni alguses jagas õpetaja tööd laiali ning ma võisin juba esimese ülesande puhul öelda, et ma ei saanud sittagi aru. Vaatasin kiiresti ka kogu ülejäänud töö üle ning arvutasin kiiresti mitu punkti ma peaks saama, (ainuke tehe, mida ma unepealt oskasin) et kahte saada.

Kaks on parem hinne kui kolm, sest kahte saan ma järgi teha. Mis sest, et tavaliselt ma seda ei tee, aga õpetaja laseb meil ka ülivanu kahtesid järele teha, seega ma lihtsalt kogun aasta lõpuks töid, mida ma pean järgi tegema, lootes, et siis ma matemaatikast rohkem mõistan.

Lõpetasin töö viimasena, kuna esimesena ära viia ja kahte saada on mage ning järgnesin Hay'le vene keele klassi.

"Kuidas läks?" päris Hayley.

"Nagu alati," vastasin.

--

Astusin kodu-uksest sisse ja mind ootasid juba esikus häiritud nägudega vanemad.

"Hei," tervitasin neid tavapäraselt.

"Sa said matemaatikas jälle kahe," lausus mu ema.

"Arvata oligi," kehitasin vastuseks õlgu, ma olin juba selliste hinnetega harjunud.

"See ei saa enam nii edasi minna!" otsustas isa.

"Mida te teete? Otsite mulle eraõpetaja?" turtsatasin selle mõtte peale.

"Ei, mitte päris, aga Luke hakkab sind aitama."