Vihkan Sind [Luke Hemmings]

1

Võtsin oma kapist järgmise tunni õpikuid, Hayley mu kõrval lobisemas. Kooli ustest astus sisse blondide juuste ja huulerõngaga kutt, kelle käsi on ümber miniseelikus ja veidi liiga paljastava pluusiga brüneti bitchi.

Pigistasin enda käes olevat veepudelit neid kahte surmava pilguga jõllitades.

"Arleen, kuuled sa mind?!" Hayley vehkis oma käega mu silmade ees.

"Jah, muidugi," koondasin oma tähelepanu enda kõrval seisvale sõbrannale, kes mind viltuse pilguga piidles.

"Igatahes, see reede on siis see pidu--"

"Mis pidu?" kortsutasin kulmu, viskasin nüüdseks veidi muljutud pudeli kappi ja virutasin selle ukse kinni.

"Ma teadsin, et sa ei kuulanud mind!" hüüatas ta dramaatiliselt.

"Sorry, mu tähelepanu oli--" krimpsutasin korra nina,  "hajutatud."

"Saa üle, et Luke'l tüdruk on," pööritas ta silmi.

"Mind absoluutselt ei koti, kas tal on tüdruk või mitte!" õigustasin äkiliselt.

"Jah, ja mulle ei meeldigi kutid," pööritas ta uuesti silmi.

"Mida iganes," laususin ning kõndisin klassi.

"Tunnista!" käskis Hay mulle järele kõndides.

"Mida?"

"Et Luke meeldib sulle."

"Ta ei meeldi mulle!" vaidlesin, "ma vihkan teda!"

"Klass palun vaikust!" hüüdis õpetaja klassiruumi astudes.

Istusime Hayley'ga oma kohtadele ning võtsime õpikud koolikotist välja.

"Luke ja Ariana, suudate te nelikümmend viis minutit üksteisest eemal olla?" märkis õpetaja.

Kogu klassi pead pöördusid nende poole, kellest kumbki ei tundnud õpetaja märkuse pärast piinlikust.

"On alles ilalõuad," pomises Hay.

"Ilalõuad?" naersin vaikselt.

"On ju," õigustas ta.

Naersin veidi valjemini.

"Ja Arleen, tohib teada, mis sulle nii nalja teeb?" küsis õpetaja karmilt.

Lõpetasin koheselt naermise.

"Ma... Eem..." kogelesin.

"Hayley istub nüüdsest Arianaga ja Arleen Luke'ga," teatas õpetaja.

"MIDA?!" kriiskas Ariana.

"Sa kuulsid küll, nüüd vahetage kiirelt oma kohad või ma saadan teid direktori juurde!"

Põhjus, miks kõik seda õpetajat vihkasid.

Võtsin laua kõrvalt oma koti, laualt õpikud ning kõndisin pahaselt Luke'i laua poole, kus tema ja Ariana "hüvasti" jätsid.

"Johhaidi, see ei oleks nagu kumbki teist koliks teisele poole maakera," pööritasin silmi.

"Kade?" muigas Luke ning suudles veelkorra Arianat.

"Sitaks," vastasin ükskõikselt, viskasin oma koolikoti põrandale ning õpikud lauale.

"Arleen, ära laamenda!" keelas õpetaja.

"Vabandust," pomisesin.

See, et Luke ja Ariana oli lahku tõstetud, ei takistanud neil läbi sõnumite suhtlemast.

"Kas sa palun lülitaksid oma teavitused välja," laususin läbi kokkusuritud hammaste, see telefoni põrisemine käis mulle närvidele.

"Ei," vastas Luke, minu poole vaatamata.