"Oh shit, Arleen," kuulsin, kui ma uuesti teadvusele tulin.
Äkki oli see kõik unenägu?
Tegin silmad lahti ning vaatasin enda ümber ringi. Lootsin kogu hingest ja oma murtud südamest, et seda kõike pole juhtunud. Et Luke'il on riided kõik seljas ning Hayley'd ei ole seal toas.
Pidin aga jällegi pettuma.
Luke istus minust veidi eemal põrandal ning ta kulm ja huul olid lõhki ja veritsesid. Lisaks ilutses ta põsel minu punane käejälg. Tahtsin tema juurde minna ja teda aidata, vihkasin end selllise mõtte pärast. Ta oli mind petnud ning ma võin paljusid asju andestada, aga mitte seda.
Ka Hayley oli veel seal ruumis ning vaatas äranutetud silmadega Ashtoni poole. Tundus, et ta on minuga sõpruse kaotamisest jumala pohlad. Ja olgem ausad, mis kuradi sõber ta on, kui minu poisiga magada üritab?
Ma pole end kunagi varem nii reedetuna tundnud. Mulle ei mahtunud pähe, kuidas võib keegi üldse midagi sellist teha. Kas nad enne minu sisenemist ei saanud aru, et see, mida nad teevad, on vale? Kas nad olid juba varem minu seljataga kokku saanud?
"Arleen, saad sa püsti tõusta?" Ashton, kes oli näost väga ära, ulatas minu poole käe. Oli näha, et ta ei tahtnud enam hetkegi siin veeta. Probleem oli aga selles, et see oli tema maja ja tema tuba. Ma ei taha üldse mõeldagi, kuidas ta siin nüüd edasi elama hakkab. Peale seda, mida Hayley tema tunnetega tegi.
Noogutasin ainult. Ma ei tahtnud suud lahti teha, sest teadsin, et mu hääl murdub. Haarasin kuti käest ja ta aitas mu jalule.
"Arleen. Palun. Kuula ära mind," anus Luke nõrgal häälel ja tõusis ka ise püsti.
"Ma ei taha enam midagi kuulda," ütlesin külmalt Luke'ile otsa vaatamata.
"Arleen," ei lõpetanud Luke. "Palun anna andeks, ma ei tahtnud, et midagi sellist juhtuks."
"Mida sa ei tahtnud, ah?" Viha kasvas minus uuesti. "Kas sa ei tahtnud Hayley'ga magada või sa ei tahtnud, et ma teile peale satuks?"
"Midagi sellist ei pidanud üldsegi juhtuma-" segas Hayley vahele ning vaatas ikka ainiti Ashtoni poole.
"Aga juhtus ju!" karjusin. Nii Luke kui ka Hayley võpatasid selle peale. "Ja see ei olnud kogemata, ärge isegi üritage seda väita!"
"Ma saan aru, et see oli vale, aga ma vannun, Arleen, seda ei juhtu enam kunagi." Luke oli aeglaselt minu juurde sammunud ja üritas mu kätest kinni võtta.
"Jäta ta rahule!" käskis Ashton, kes nägi uusi pisaraid mu silmades.
Ma olin Luke'iga enne nii õnnelik, mis juhtus?
"Miks sa üldse tegid midagi sellist?" Mu hääl oli jälle vaikseks muutunud ning haavatavus oli sinna tagasi tulnud.
"Arleen-" hakkas kutt seletama, kuid ma ei laskud tal edasi rääkida.
"Kas tõesti minu otsus sinuga mitte magada oli sulle nii vastuvõetamatu? Kas sinu jaoks suhe ongi ainult seks?" küsisin ning vaatasin lõpuks Luke'ile otsa. Üritasin oma pilgu külmaks ja kalgiks teha. Ma ei tahtnud, et Luke näeks, kui palju ta käitumine mulle haiget tegi, sest teda niikuinii see ju ei huvitanud.
"Ei, lihtsalt-" alustas Luke, kuid jällegi segasin talle vahele.
"Mis lihtsalt?!" Mu hääletoon tõusis jällegi. Ma ei suutnud ära otsustada, kas olla kurb või vihane. Ei teadnud, kas lihtsalt lahinal Luke'i ees nutta või tema peale karjuda ja teda sõimata. "Sa lihtsalt ei suuda seda oma püksis hoida!"
"Mida te lärmate?" Lõpuks oli ka Calum oma tee Ashtoni tuppa leidnud. Ta tahtis ilmselt nalja teha, kuid näinud, mis toimub, kivistus ta paigale. "Oi perse, mida sa tegid, Luke?" Calum oli segaduses.
YOU ARE READING
Vihkan Sind [Luke Hemmings]
FanfictionVihkamine ei tähenda surma soovimist. Vihkamine on mitte meeldimise kõige rängem vorm. Copyright somebody08 ©2017