"Ema, ma ei taha kaasa tulla," virisesin, kui me taaskord majast väljuma hakkasime.
"Miks? Te leppisite ju Luke'ga ära."
"No jah, aga ma pean homseks õppima ja--"
"Homme on reede, sul pole õppida ja sa tuled kaasa, meeldib see sulle või mitte," otsustas ta ning mul ei jäänud muud üle, kui alluda.
Luke koduni oli vähem kui kümme minutit sõita.
"Jõudsite just õigel ajal," rõõmustas Luke ema ust avades.
Panime oma riided nagisse ning istusime laua taha.
"Arleen, kas sa palun kutsuksid Luke sööma."
"Eehh, ma ei tea, kus ta tuba on, prou--"
"Ütle mulle Liz," naeratas ta, "vasakult teine uks," lisas naine.
Tõusin püsti ning hakkasin trepist üles ronima.
"Koputa enne," hüüdis Liz mulle järele.
Koputan, koputan.
Jalutasin Luke ukseni, koputasin kaks korda ning avasin ukse.
"Söök on--" lause jäi lõpetamata, kuna mulle avanes mitte nii tore vaatepilt Luke'st ja Arianast, "issand jumal, kas siin majas uksed lukku ei käi!" virutasin ukse kiiresti kinni.
Läksin kiiresti tagasi söögituppa.
"Ütlesid talle?"
"Jah, eee, tal on praegu tegemist," laususin kiirustades ning istusin lauda.
Paari minuti pärast tuli ka Luke söögituppa.
"Tere," tervitas ta minu vanemaid.
Luke'l oli seljas kõrge kaelusega kampsun ja ma juba aimasin miks.
Kutt istus ainukesele vabale kohale, teisel pool lauda, minu vastu.
Liz tõi söögi lauale ning ma ei viitsinud tema ja mu vanemate vestlusesse süveneda.
Tõstsin jala üle põlve, kuid lõin kogemata Luke'i, kes kohe ka tagasi müksas.
Kortsutasin tema poole kulmu ning togisin teda kõvemini. Luke kortsutas samamoodi kulmu ning lõi mind tagasi.
Seda seni, kui ta minu jalast mööda lõi.
"Vabandust," ütles ta mu isale, kellele ta virutanud oli.
Isa vaatas häiritud pilguga tema poole, kuid ei teinud sellest suuremat numbrit.
--
"Aitäh, tõesti väga tore õhtu oli," tänasime Lizi, uksest välja astudes.
"Näeme koolis," ütlesin Luke'le emotsioonitult.
"Jah," vastas ta sama tuimalt.
--
"Hei Hayley!" tervitasin tüdrukut kallistusega, kui ta klassi astus.
"Hei Arleen!" kallistas ta mind vastu.
Istusime oma kohtadele.
"Sa siis tuled täna peole?" päris tüdruk.
"Ma arvan ikka," vastasin peale hetkelist mõtlemist.
"See on Luke juures," lisas ta.
"Nope, ma ei tule," otsustasin ümber.
"Miks?"
"Sest ma vihkan teda!"
"Saa üle lihtsalt," pööritas ta silmi.
Jutustasin Hayley'le eilse õhtu sündmustest kuni helises tunnikell, katkestades mu jutu kohast, kus Luke mu isale laua alt jalaga virutas.
YOU ARE READING
Vihkan Sind [Luke Hemmings]
FanfictionVihkamine ei tähenda surma soovimist. Vihkamine on mitte meeldimise kõige rängem vorm. Copyright somebody08 ©2017