Vihkan Sind [Luke Hemmings]

42

Luke

Ma ei saa aru miks ma seda kõike nii südamesse võtsin. Ma ei saa aru, miks ma kohe teisi ei uskunud, et Ariana mind petab. Kuidas ma ei näinud, et midagi temaga valesti oli? Kuidas ma sain jälle nii loll olla?

Kallistasin kõvemini oma patja ning peitsin näo sinna.

Ma vihkasin nutmist. Ma vihkasin, et ma olin nii nõrk. Ma vihkasin ennast.

"Luke! Kus sa oled?" hüüdis ema alt korruselt.

Ma ei suutnud midagi vastata.

"Luke!" hüüdis ta uuesti ning kuulsin kuidas ema trepist üles hakkas tulema.

Ma ei vastanud ikkagi midagi teades, et ta astub järgmisena minu tuppa.

"Luke?" astuski ema mu tuppa.

Ma ei vaevunud ennast näoga tema poole pöörama. Ma ei tahtnud, et ta muretseks. See oli ikkagi nõme põhjus nutmiseks. Kõik hoiatasid, et Arianaga nii läheb.

"Mis juhtus?" mu ema hääl oli täidetud murega. Tundsin, kuidas ta voodiäärele istus.

Raputasin vaid pead, ma ei usaldanud oma häält.

"Luke, mis valesti?"

"A-Ariana," suutsin öelda ilma, et mu hääl murduks.

"Te läksite lahku?"

Noogutasin.

"Usu mind nii on parem," ema silitas mu selga. Ta häälest oli tunda, et ta oli tegelikult asjade sellise seisuga rahul. Talle polnud kunagi Ariana meeldinud.

"Tahad sa midagi?" uuris ta.

Raputasin pead.

"Kutsun kellegi?"

"Ei tea küll kelle," laususin vaikselt, kibedus mu hääles. Õnneks ema seda ei kuulnud ning ma raputasin jällegi pead.

"Okei, kutsu mind kui midagi vaja on," ema tõusis mu kõrvalt püsti ning lahkus mu toast, ta sai aru, et ma tahtsin üksi olla.

Keerasin ennast selili ning jäin lakke vahtima.

Arianaga on kõik.

Calumi, Michaeli ja Ashtoniga olen ma tülis.

Arleen on minu peale mingi arusaamatu põhjuse pärast pahane.

See on nüüd ametlik.

Ma olen üksi.

Mul pole kedagi.

Ma olen fucking hale.

Ohkasin ning keerasin ennast uuesti külili.

--

Ärkasin oma äratuse peale.

Ma polnud kunagi eriline koolifänn olnud, aga täna ma kohe üldse ei tahtnud sinna minna.

Kaalusin koju jäämist ja üle laskmist, kuid ma sundisin ennast seda plaani unustama. Ma ei näita ennast jälle Arianale nõrgana.

Keerutasin ennast voodist põrandale, maandudes päris korraliku mütsuga maas oleval vaibal.

"Luke?! Kõik korras?!" kuulsin oma ema köögist hüüdmast.