Vihkan Sind [Luke Hemmings]

43

Luke

"Ema, ma lähen Ashtoni juurde," laususin, kui kööki kõndisin.

"Tule söö enne," käskis ema.

"Mul pole kõht tühi," vastasin. Oleksin ma veel veidikeseks koju jäänud ei olekski ma vabandust paluma läinud. Ma teadsin seda. Ma oleks araks löönud.

"Okei, aga ole mõistlikul ajal tagasi."

Ütlesin emale veel tšau ning astusin välisuksest välja. Sammusin oma auto juurde ning istusin masinasse.

Ma tahtsin minna vabandust paluma, aga ma ei kujutanud ette, kuidas kutid sellele reageeriks. Kas nad annaks andeks või oleks ikka vihased? Mida rohkem ma meie tülliminemise põhjuste peale mõtlesin, seda paremini ma aru sain, et kõik tülid algasid Arianast. Nad tahtsid mind lihtsalt hoiatada, aga mina, idioot, ei saanud sellest aru.

Kuigi ma olin välja mõelnud, miks me tülli läksime, ei suutnud ma sõnastada vabandust. Mille eest mul vabandada on? Tegelikult hakkasid hoopis nemad ju tüli kiskuma. Kui Ashil või Calumil või Michaelil oleks tüdruk ja ma hakkaks teda listsiks ja hooraks kutsuma, käituksid nad täpselt samamoodi nagu mina. Nii et, minul pole mingit süüd.

Ohkasin. Jällegi olin ma jõudnud järelduseni, et mina ei pea vabandama. Aga kui ma tahan nendega ära leppida, siis ma pean enda uhkuse alla neelama ja vabandama. Hah, lubage naerda, mis kuradi uhkust mul alla neelata on, kõik mu uhkus ja eneseväärikus on ammu juba maha maetud.

Jõudsin liiga kiiresti Ashtoni maja ette. Maja ees oli Michaeli auto, mis tähedas, et nad on juba siin.

See olukord oli naeruväärne. Mu kõhus keeras, sest ma lähen oma sõpradega rääkima. Kui perses see on?

Astusin autost välja ning sammusin maja poole. Juba välisukse tagant oli kuttide naermist kuulda. Hingasin veel sügavalt sisse ning koputasin uksele.

"Michael, Arleen ikka tuli või?" kuulsin Ashtonit küsima.

"Ma ei tea, ta ütles, et ta täna ei saa," vastas Michael ning oli kuulda, kuidas ta ukse poole kõnnib.

Uks läks lahti ning mulle vaataski otsa Michael, kelle naeratus vajus niipea, kui ta mind nägi. Järgmisel hetkel lendas ka uks minu nina ees kinni.

"Michael, palun lase mind sisse," palusin.

"Ei. Mine ilasta oma Arianaga. Ups, ta ju pettis sind," kuulsin Michaeli hääles irvet.

"Palun, ma tahan vabandust paluda," anusin.

"Kas ma kuulsin just õigesti?" pilkas kutt, "Luke Hemmings tahab vabandada? Sorri mees, liiga hea, et tõsi olla."

"Palun, lase mul seletada."

"Johhaidi Michael, lase ta sisse. Naabrid hakkavad juba kahtlaselt vaatama," kuulsin, kuidas Ashton hüüdis.

Seejärel avanes ka uks ning Michael lasi mu tuppa, kutt ise ei olnud selle üle just eriti õnnelik.

"Aitäh," pomisesin Michaelile, kes selle peale ainult turtsatas.

Sammusin kuti järel elutuppa, kus Ashton ja Calum istusid. Niipea, kui ma ruumi astusin, pöördusid nende pilgud meile.

"Tee kiiresti, meil pole aega sitapeade peale raisata," lausus Michael ning potsatas ühele kahest tugitoolist.

"Ma tahtsin vabandada, et ma teid ei kuulanud," kogelesin ning vaatasin põrandat, et veidigi pääseda kuttide hukkamõistvate pilkude eest, "ma poleks pidanud Arianat teist tähtsamaks tegema ning teid alt vedama."

"Kui see on kõik, siis sa võid minna," ütles Michael külmalt.

"Michael," ähvardas Ashton, Mike pani oma suu kinni ja jäi vihaselt seina põrnitsema, "ja miks sa nüüd alles tuled vabandama?"

"Sest--" neelatasin, "sest, ma sain aru kui valesti ma käitusin."

"Sest Ariana pettis teda jälle," segas Michael vahele.

"Nojah, seda ka," tunnistasin vaikselt.

"Nii, et sa tulid siia kaastunnet otsima?" saatis Michael minu poole süüdistava pilgu.

Hakkasin juba vastama, kui Ash vahele segas: "Michael, lase Luke'l rääkida."

"Miks kuradi pärast ma peaksin?" ei jätnud Michael siiski rääkimist, "ta käitus ikka ilge jobuna, kui ta Ariana juurde tagasi jooksis."

"Selles on teil ka omajagu süüd!" ei suutnud ma keelt hammaste taga hoida.

"Kust otsast me selles süüdi oleme?" tegi nüüd ka Calum suu lahti.

"Te oleksite võinud taksitada mul Ariana juurde minemist!"

"Kus me teadsime, et sa tema juurde lähed?" vaidles Calum edasi.

"Me olime kõik koos siin ja ma olin purjus ning ma kindlasti ütlesin teile kuhu ma lähen!"

"Ütlesid küll! Ja sa ütlesid, et sa lähed Arleeni juurde!" karjus Michael mulle.

"Valeta ka veel pealekauba!" vaidlesin valjuhäälselt kaasa. Ikka üritatakse mind halvas valguses näidata.

"Sa käisid Arleeni juures ja peale seda ronisid ikka Ariana voodisse!" Michael tõusis vihaselt püsti ning tammus majast välja. Hetk hiljem kõlas uksepauk ning auto minemakihutamine.

"No tore, nüüd ma ei saa koju ka," porises Calum omaette.

"Ma vist siis lähen," ütlesin vaikselt ning hakkasin kuttidele selga pöörama.

"Oota!" käskis Ashton, "istu."

Kuuletusin ning istusin tugitooli, kus enne Michael oli istunud.

"Mida sul meile öelda on?" nõudis Ash.

"Ma tõesti ei arvanud, et meie väike arusaamatus selliseks kujuneb ja ma ei taha, et nii edasi läheb. Ma saan aru, et ma käitusin valesti ja lasin Arianal endaga manipuleerida. Ja ma tean, et ma oleksin pidanud teid kuulama ning enda ja Ariana suhte koha pealt valvas olema ning ma poleks tohtinud teda teist tähtsamaks teha. Ma saan aru, et ma käitusin täieliku sitapeana, aga ma kahetsen. Ausalt. Ma tahan ära leppida," rääkisin kiiresti ja üritades mitte kokutada, kartsin, et Ashton ja Calum lõpetavad siis mu kuulamise ja käsivad mul minema tõmmata.

"Rahu Luke," üllatas mind Calumi mures hääl.

"Me anname andeks," lausus Ashton.

"Päriselt?" tõstsin oma pea, et kuttidele otsa vaadata.

Mõlemad noogutasid.

"Aitäh," laususin kergendatult ning kallistasin Ashtonit, kes sellest veidi üllatunud oli.

"Aga mina?" mossitas Calum ning hoidis oma käsi avali.

Naersin vaikselt ning kallistasin ka teda.

"Aga mis Michaelist saab?" küsisin, kui uuesti tugitoolis istusin.

"Selle pead sa ise ära klaarima," ohkas Ashton, "ja ega Michael ka siin see kõige süütum pole."

Ma ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. Mida Michael nii valesti on teinud?