Vihkan Sind [Luke Hemmings]

34

Luke

Kõndisin vihaselt kuttide laua juurest eemale.

Mis mõttes nad asendavad mind Arleeni ja Hayley'ga?!

"Hei kallis!" kõndisin Ariana juurde, kes oma sõbrannadega ühes lauas istus.

"Hei musi," ütles ta vastu ning suudles mind.

Istusin tema kõrvale.

"Miks sa Calumi ja Michaeliga ei ole?" uuris Ariana.

"Nad on jobud," vastasin mõtlemata.

Ariana muigas ilmselt mu vastuse peale ja jätkas söömist.

Leidsin ennast paljusid kordi Arleeni poole vaatamast.

Mis mõttes ta istub minu kohal?

Sundisin selle mõtte endale pähe, sest mitte koguaeg ei mõelnud ma nii.

"Musi, me lähme," äratas Ariana mind mu transist.

"Okei, tšau," suudlesin teda jällegi enne kui tüdruk oma sõbrannadega millegi üle itsitades minema kõndis.

Lõpetasin samuti oma lõuna ning hakkasin sööklas välja minema, kuid viskasin veel viimase pilgu laua poole, kus mina tegelikult oleksin pidanud olema.

Arleen naeris sel hetkel millegi üle, mida Michael rääkis. Kutt proovis ise tõsiseks jääda, kuid see ei tulnud tal eriti hästi välja, kui ta iga paari sõna tagant naerma puhkes. Calum ja Hayley vaatasid neid kahte vilutuse pilguga ning pööritasid silmi.

Pöörasin oma pilgu neilt eemale ja jalutasin, uuesti vihane olles, klassi poole.

Toksisin jalaga maas olevat tunnikontrolli ja kirusin kõike ja kõiki.

Jõudsin matemaatika klassi ja viskasin oma koti enda kohale.

Vähemalt oli õpetaja Arleenil ja Arianal lubanud kohad tagasi vahetada.

Ariana kott oli juba oma kohal, kuid tüdrukut ennast polnud kuskil näha.

"Musi, ma tahtsin küsida, kas sa täna minu juurde tuled?" ilmus ta järsku mu ette.

"Ja--" hakkasin vastama, "ma ei saa," ohkasin.

Seekord oli mu ema koduaresti suhtes täiesti tõsine.

"Miks?" Ariana rõõmus nägu muutus kurvaks.

"Ma- ma lihtsalt ei saa," vastasin.

"Su ema jälle?" turtsatas tüdruk halvakspanevalt.

"Jap," vastasin häritud hääletooniga, kuid tegelikult mulle ei meeldinud, kuidad ta mu emast rääkis.

"Aga hiili välja," pakkus Ariana.

"Ma ei saa. Kui ma vahele jään, siis mul on veel hullem jama kaelas," vaidlesin.

"Aga ära jää vahele," lausus ta nagu see oleks maailma kõige lihtsam asi.

See oli kaugel lihtsast.

"Ma ei saa täna, mõni teine kord, okei?" üritasin teda lohutada.

"Kas- kas sul on keegi teine?" Ariana silmadesse tekkisid pisarad.

"Eieiei," lükkasin ta väidet kiiresti ümber, "ausalt, mul pole."

"Miks ma mu kõnele ei vastanud eile?" nuuksus ta edasi ja istus oma kohale.