Tessa Steel põgeneb oma mineviku eest. Alex Miller ei suuda mõelda tulevikule. Kui kahe noore teed ristuvad, kujuneb sellest saatuse tahtel nende suurim katsumus, milleks kumbki iseenda arvates valmis pole. Või on see ikka nii?
Vihkamisest saab sõpr...
Head seda aastat kõigile wattikutele! Et see tuleks teil vägev ja sõbralik!
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
TESSA
"Tessa, tule nüüd!"
Jõllitan oma peegeldust. No, pagan ei!
"Tessa!" vingub mu sõber taas. Ta on seda teinud juba päris jupp aega ja on muutumas üha tüütumaks. "Me jääme loojangust ilma."
See on küll praegu mu kõige väiksem mure, mõtlen endamisi.
Ma seisan peegli ees, ruumis, kuhu Beth mind riideid vahetama vedas ning ma kannan bikiine, mis ta mulle andis, et saaksime tema pere uhkes koduspaas lõõgastuda. Ma tunnen end oma nahas võõralt ja ebakindlalt, vaadates enda peegeldust, mis on paljastavam kui mulle meeldib. Samuti teadmine, et Beth on teisel pool ust ning ootab minu väljumist, ei aita sugugi ärevuse vastu, mis mu kõhusoppi on kuhjumas. Asetan käe kõhule, masseerin. Hinga rahulikult ja sügavalt.
"Ma tulen ise sisse," ähvardab Beth ja ma toetan igaks juhuks selja ukse vastu.
"Oota!" kriiskan.
Ohkan.
"Kas sul tõesti pole midagi, mis...kataks rohkem?" küsin, piiludes ennast peeglist ja põlates, mida näen.
Ma olen tõsiselt meeleheite piiril. Need bikiinid koosnevad praktiliselt ainult nööridest ja laiemal juhul mõnest sentimeetrist riidest. Ma ei saa nendega siit välja astuda, mitte isegi tüdruku ette. Ja mis siis saab, kui keegi teine peaks siia tulema? Tema tigeda suuvärgiga vend näiteks? Ma ei elaks seda üle.
"See on igati korralik ja katab piisavalt, Tessa. Mul on samasugune seljas," vastab tüdruk ja kuigi tema selgitus peaks eeldatavalt olema lohutav ning toetav, olen ma rohkem kui närvis. Ma pole nii kaua kellelegi end nii väheste riietega näidanud. Parim, milleks siiani suuteline olen olnud, on lühikesed püksid ja t-särk, aga see siin on liig mis liig. Ma pole valmis.
"Ma ei tea, Beth...see pole minu stiil," jätkan tõrkumist.
"Sul pole midagi häbeneda, Tessa."
On küll.
"Siin oleme vaid sina ja mina. Keegi teine ei näe sind."
