Tessa Steel põgeneb oma mineviku eest. Alex Miller ei suuda mõelda tulevikule. Kui kahe noore teed ristuvad, kujuneb sellest saatuse tahtel nende suurim katsumus, milleks kumbki iseenda arvates valmis pole. Või on see ikka nii?
Vihkamisest saab sõpr...
Oops! This image does not follow our content guidelines. To continue publishing, please remove it or upload a different image.
TESSA
"Häid jõule, Teeesssaaa!" kisatakse mulle teisel pool toru valjult ja selgelt ning ma ei suuda tagasi hoida suurt naeratust, mis seetõttu mu huulile kerkib.
"Ma armastan sind, tüdruk! Näeme kahe päeva pärast!" hõikab Beth lisaks ja tema siirus ning avameelsus nakatavad ka mind.
"Häid jõule teile kõigile samuti! Ma igatsen teid!" hüüan telefoni.
Kuulen hõiskeid ja vilet. Viskan pea kuklasse, naeran valjemini.
Nad on kõik sõgedad.
"Me igatseme sind ka. Sa oleksid pidanud tulema, Tessa. Siin on kuradima vinge!" uilgab, ma oletan hääle järgi, Ben. "Alex, kas me nüüd tohime vaadata, mis jõuluvana meile tõi?" küsib ta kohe teemat muutes poisilt, kes mulle helistab.
"Palun, issi…palun, paa-lun!" manguvad teised kooris kaasa ja teevad seda piisavalt kiunuvatel häältel, et Alex oigab.
"Ma pole teie issi."
Raputan pead, itsitan, kui nad omavahel pisut edasi kraaklevad. Lõpuks annab Alex alla ja kõnnib ilmselt minema, öeldes neile lihtsalt, et nad on idioodid ja tal pole aega nendega tõmmelda.
"Sa oled veel seal?" küsib ta, kui on kuskil vaiksemas kohas.
"Mhmh," vastan. "Teil tundub seal lõbus olevat."
"Mmhhmmm…aga hakkab juba tüütuks muutuma, eriti kui nad käituvad nagu mõistuseta olendid."
"Su õde on samuti seal," märgin justkui lohutuseks, aga samas tean juba vestlustest Bethiga, et tüdruk on sel reisil võtnud sihiks olla eriline pind oma venna tagumikus. Selle eest, et ta tahab mind vaid endale rabada.
Tema sõnad.
Aga ta ei ole pahane, ta lihtsalt tahab Alexile õppetundi anda. Mul pole õrna aimugi, mis moodi see tal õnnestub või, kas.
"Tema on neist veel kõige hullem," ohkab poiss. Kõlab nagu ta oleks tõsiselt väsinud. Äkki ma peaks Bethiga rääkima, et ta natuke tagasi tõmbaks? Nad läksid sinna ikkagi puhkama ja lõbutsema. Alex ei tundu küll kumbagi tegevat.
Nende päevade jooksul, mis nad ära on olnud, on nii Beth kui ka Alex mulle iga päev helistanud. Kui tüdruk räägib mulle rohkem nende tegemistest, siis Alex seevastu justkui hoopis helistab, et minu häält kuulda. Ta uurib, mida ma teen ja kuidas ma end tunnen ning kui esimestel päevadel ma pigem ei rääkinud talle palju, siis eile kõne lõpetanud, avastasin et olin temaga jutustanud pea terve tunni. See ei tundunud nagu tund ja ma ei mäletanudki täpselt, millest kõigest rääkisime, aga ma mõistsin, et peale seda tundsin end üllatavalt heas tujus olevat.
Ma isegi ei lükanud tagasi ema ettepanekut üheskoos Viki ja temaga piparkooke küpsetada. Hiljem ehtisime ka jõulupuu ära, mille Steven päeval koju oli vedanud ning kõige tipuks istusime neljakesi elutoas põrandal, rüüpasime glögi ja kakaod ning mängisime lauamänge. Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et ma seda teen ja päriselt ka naudin seda aega, oleks ma neile ilmselt näkku naernud.
